"Keskfraktsiooni nimel tänusõnad õiguskantslerile, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on hea näitaja, et kaebuste arv on tõusnud. Inimesed julgevad oma muredega pöörduda õiguskantsleri poole ja järelikult nad saavad sealt häid vastuseid," ütles Riigikogu keskfraktsiooni liige Jaanus Karilaid õiguskantsleri ülevaate kommentaariks.
Õiguskantsler Ülle Madise esitas eile ülevaate õiguskantsleri aasta tööst. Oma osa kriitikat said nii ametnikud kui ka poliitikud. Pealinn uuris riigikogu liikmetelt, mida nad kõned kõige enam esile tõstavad.
“Esiteks on ka hea näitaja, et kaebuste arv on ju tõusnud. Inimesed julgevad oma muredega pöörduda õiguskantsleri poole ja järelikult nad saavad sealt siis häid vastuseid, saavad põhjalikke vastuseid,” ütles Karilaid veel.
Teiseks tahtis Karilaid õiguskantslerit tänada selle eest, et viimane ei ole muutunud pelgalt opositsiooni malakaks. “Paratamatult erakonnad, kes on opositsioonis, toituvad kas siis erinevatest kriitikatest, võimendavad neid, ja on see Riigikontrolli või siis õiguskantsleri pöördumised, teevad seda väga meelevaldselt ja erakondlikust suvast lähtuvalt. Ka selle eest tänud, et te olete jätkuvalt erakondade ülene, kuigi loomulikult opositsioon üritab alati erinevate ühiskonna kriitikute külje alla oma isiklike kitsaste huvidega pugeda, teid kodustada!” ütles Karilaid.
Õiguskantsler tõi välja kitsaskohad
Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet tõi esile, et õiguskantsler pööras oma selleaastases ettekandes ühe punktina tähelepanu just ametnike tegevusele.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) rääkis, et õiguskantsler osutas tähelepanu mitmele olulisele probleemile ning talle omaselt olid kõik tõstatatud probleemid illustreeritud konkreetsete näidetega. “Loodan, et õiguskantsleri kõnest ei jää ainult kõlama kujund, et eesliini ametnikud suhtuvad inimesse kui objekti ning et nad üritavad inimesed lihtsalt oma asutuse uksest välja saada,” rääkis Sester.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jaak Juske ütles, et õiguskantsleri ettekanne oli hea ja terav, tuues kõnekate näidete abil välja Eesti riigi tänased kitsaskohad.
“Mulle jäi eriti kõrva kriitika, kus õiguskantsler märkis, et suured muudatused surutakse tihti läbi kiirustades, korralikke analüüse tegemata. Samas mõne väiksema konkreetse seadusmuudatuse vastuvõtmine, mis vähendaks ebaõiglust, nõuab aastaid,” tõi Juske esile.
Mitmed saadikute küsimused puudutasid Juske sõnul lastele pandud kohustust hooldada oma eakaid vanemaid. “Õiguskantsler rõhutas, et see kohustus ei tohi halvendada laste enda olukorda. Siin on väga vajalik riigi ja omavalitsuste tugi peredele lähedaste hooldamisel,” ütles Juske.
Õiguse ja õigluse vastasseis püsib
Karilaid tõi veel välja, et õigluse ja õiguse vastasseis loomulikult püsib ja eks erinevad erakonnad üritavad seda vastasseisu vähendada erineval moel.
“Kui me vaatame kasvõi selle õigusloome aluste eelnõud, siis räägitakse kaasamisest, räägitakse mõjude analüüsist – need on väga sellised igapäevased mõisted –, et on vaja teha mõjude analüüs,” sõnas Karilaid.
Ta tõi välja veel, et kui vaadata ka seda juttu, et parlamendi roll kogu aeg väheneb, et meil on vaja siia rohkem analüüsiüksust, meil on rohkem vaja neid nõunikke, kelle abil teha neid analüüse, siis me neid poliitilisi valikuid millegipärast ei tee ja kokkuleppele siin millegipärast ei saa.
“Kui me räägime sellest, et omastehooldus vajab rohkem raha, kui me räägime sellest, et tervishoid vajab rohkem raha, kui me räägime, et sotsiaalhoolekanne ja pensionärid vajavad ressursse nii ja nii palju rohkem, siis millegipärast maksukoormus näitab järjest vähenemist,” ütles Karilaid.
Ametnike hoiakud ja suhtumine on Kalle Laaneti hinnangul fundamentaalse tähtsusega avaliku teenuse osutamisel. “Nende hoiakud lahenduse leidmisele on esmatähtis, sest bürokraatliku menetlemisega saab tasalülitada eesmärgi saavutamise ja toob kaasa inimeste rahulolematuse avaliku sektoriga, mida täna on väga palju,” sedastas Laanet.
Ametnike hoiakute kujunemisel on tema sõnul tähtis roll organisatsiooni juhil, milliseid hoiakuid tema kannab, sest tema eeskujust tulenevalt käituvad organisatsiooni liikmed.
“Hea näide on siin õiguskantsler ise, kes on oma tegevuses orienteeritud lahenduste pakkumisele/leidmisele, mitte ei piirdu vaid põhiseaduse raamistikuga,” sõnas Laanet.
“Ehk kõrgemate riigiametnike valikul tuleb arvestada kandidaadi hoiakuid, mitte vaid taskus olevat haridust tõendavat dokumenti. Õiguskantsler nõustus minu seisukohaga,” võttis Laanet jutu kokku.
Maksureformiga tuleb teha suuremaid muutusi
Õiguskantsler alustas Sesteri hinnangul ülevaadet Riigikogule siiski ametnike tunnustamisega. “Julgen väita, et Eestis on tuhandeid ametnikke, kes teevad oma tööd südamega ning kes annavad endast parima, et leida inimesele parim võimalik lahendus,” arutles Sester. Kitsaskohti ja raiskamist tuleb tema hinnangul kindlasti vähendada ning valitsuse tasandil astume selleks ka samme. “Meie kõigi huvi on, et avaliku sektori töötajad oleksid motiveeritud ning palk on siinkohal kahtlemata oluline komponent,” ütles Sester.
“Nende hoiakud lahenduse leidmisele on esmatähtis, sest bürokraatliku menetlemisega saab tasalülitada eesmärgi saavutamise ja toob kaasa inimeste rahulolematuse avaliku sektoriga, mida täna on väga palju,” sedastas Laanet.
Sester tunnistas, et teda isiklikult kõnetasid kaks tõstatatud probleemi. “Üks oli ametnike ja riigi ametiasutuste vastandlikud seisukohad, mis põhjustavad peavalu ettevõtjatele ja meie inimestele. Riigiasutuste normid, sõnumid ja nõuanded peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Juhul kui mingid regulatsioonid põhjustavad segadust tuleb need üle vaadata, seda nii seadusandlikul tasandil kui ametite enda töökorralduses,” rääkis Sester.
Teine teema on Sesteri sõnul tugiteenuste küsimus. “Ei saa salata, et jätkuvalt on probleeme sellega, et kõik kohalikud omavalitsused ja asutused ei suuda täita neile seadusega asetatud ülesandeid. Selleks, et meie ühiskonna kõige nõrgemad liikmed, lapsed, eakad ja puuetega inimesed leiaksid vajaliku abi, tuleb üle vaadata teenuste rahastus, kuid kindlasti tuleb olla ka loov ja mõelda uutele lahendustele,” sõnas Sester, “olgu selleks siis digitaalsed lahendused või senise süsteemi kitsaskohtade ülevaatamine.”
Karilaid viitas ka eelmisele kõnele: “Kui ma lugesin eelmise aasta õiguskantsleri kõnet, siis seal olid mõningad probleemid. Ma ei näe väga palju, et oleks edasi nihkunud ja et erakonnad – viis erakonda, kes siia kuuluvad – väga palju muretseks selle pärast, mida siin aasta aega tagasi räägiti. Nii et murekortsud võib-olla peegelduvad siin päev, kaks ja kolm, ja elu läheb ikka jälle edasi. Ma arvan, et siin võib-olla on mõningaid selliseid poliitilise kriisi märke.”
Just see viitab tema sõnul, et opositsiooni ja koalitsiooni vastasseis on liiga sügavaks läinud, et erakondade üleseid lahendusi leida. “Kui me tahame parlamendi rolli tõsta, õigusloome kvaliteeti tõsta, siis tuleb teha valikuid ka ressursi mõttes. Ja kui me tahame tõesti pakkuda paremaid poliitikaid, siis tuleb teha ka maksureformis suuremaid muutusi,” ütles Karilaid.
Miinimumpalga suuruse määramisega on ohus Eesti ettevõtluse tulevik
Kommenteerides ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisi tuleva aasta miinimumpalga osas ütles Sester, et kindlasti peab miinimumpalga otsus selguma tööandjate ja töövõtjate läbirääkimistel, mitte valitsuskabinetis, vahendas BNS.
“Eesti on seni järginud head tava, mille kohaselt valitsus ei hakka ettevõtjatele dikteerima, milline on miinimumpalga määr. Me peame silmas pidama kõikide osapoolte huve. Kui valitsus hakkab otsustama milline on minimaalne töötasu, siis avame pandora laeka, mis ohustab Eesti ettevõtlust,” ütles Sester.
“Mäletan veel valimiskampaaniaid, kus vasakpoolsed erakonnad püüdes üksteist üle trumbata, loopides populistlike lubadusi alampalga tõstmisest tuhandele eurole. Juhul kui valitsus otsustaks täna tööandjate ja ametiühingute vahelisse kokkuleppesse sekkuda siis oleks see ohtlik pretsedent. See teeks järgmise sekkumise erimeelsuste korral veelgi lihtsamaks ning varsti jõuame olukorda, kus riik hakkab dikteerima miinimumpalga suurust. Selline käitumine seab pikemas perspektiivis ohtu just Eesti väikeettevõtted,” ütles Sester.
Sester lisas, et Eesti Ametiühingute Keskliit peab toimunust tegema omad järeldused. “Kui Ametiühingute juhtkond jõuab tööandjatega kokkuleppele alampalga suuruses, kuid ametiühingute üldkogu seda heaks ei kiida, siis on see tõsine mõttekoht. Mis volitused ja mandaat ametiühingute juhatusel tööandjatega läbirääkimistel üldse on?” Küsis Sester.
