Karskusliidu juht öisest alkoholi piirangust: äriline tulu on inimeste tervise kõrval teisejärguline

"Riigi tasandil on peamine vastutus ja kohustus ikkagi kodanike heaolu, turvalisus ja tervis," ütles Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Pilt: Albert Truuväärt

Karskusliidu juht öisest alkoholi piirangust: äriline tulu on inimeste tervise kõrval teisejärguline

Õnne Puhk

"Riigi tasandil on peamine vastutus ja kohustus ikkagi kodanike heaolu, turvalisus ja tervis," ütles Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann. "Pikas perspektiivis tasub see ennast ka majanduslikult ära – see on investeering paremasse tervisesse," toetas eelnõu ka perearst Karmen Joller. 

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule täiendavate muudatustega määruse eelnõu alkoholimüügi piiramiseks kohapeal tarbimiseks öisel ja varahommikusel ajal (loe rohkem siit).

"Mis puutub inimeste meelelahutuse ning ärilise tulu ja eriti ettevõtlusega seotud projektidesse, siis sellises kontekstis, kus tegemist on ühe sõltuvusainega, on äriline tulu selgelt teisejärguline," ütles Beekmann.

"Loomulikult peab kõike seda monitoorima ja jälgima, kust king pigistab ja millised on probleemid, aga kui kodanikud, kes elavad mingite baaride kõrval, soovivad kodurahu, siis on see probleem, millele linn peab reageerima," ütles ta.

Ta arvas, et kuigi pealinnas kehtima hakkav piirang ei too tõenäoliselt kohe kaasa mingit suurt muudatust, on see kindlasti sammuke edasi. "Niimoodi me siin tasapisi saame olukorda korrigeerida ja võimalik, et tõelised muudatused tulevad alles kümne aasta pärast, kui me näeme, et kultuur öömüügi piirkondade ja kohtade ümber on tasapisi muutunud," sõnas Beekmann.

Muudatused peavad lähtuma inimesest

Joller ütles, et alkoholipoliitika otsused tuleb teha inimeste tervisest lähtuvalt. "Igasugune katse inimeste tervist parandada on väga tunnustust väärt ja minu meelest on see kõige olulisem," sõnas ta.  

"Kui meil on valida inimese tervis ja kellegi majanduslik tulu, siis ma kindlasti valin inimese tervise. Kui see otsus parandab inimese alkoholitarbimise harjumusi ja muudab need positiivsemaks, siis ma absoluutselt tervitan seda."

Ta lisas, et pikas perspektiivis on sellest majanduslik kasu nii Tallinna linnale, riigile kui ka sellele samale inimesele endale, kelle tervis paraneb.

"Alkoholipoliitika suurim viga on see, et otsuseid tehakse alkoholimüügiga seotud kasumist lähtuvalt, sest tegelikult tuleb need otsused teha inimeste tervisest lähtuvalt. Isegi kui need otsused meile midagi maksma lähevad, siis pikas perspektiivis tasub see ennast ka majanduslikult ära – see on investeering paremasse tervisesse," ütles Joller.

Seda, kas konkreetne meede midagi muudab, näitab aeg, ütles ta.

Alkoholipoliitika ei saa kunagi valmis olla

Beekmann on öelnud, et alkoholipoliitika, nagu paljud teisedki valdkonnad, ei saa kunagi valmis olla.

"Uusi olukordi ja probleeme tuleb pidevalt analüüsida, teha nendest järeldused ja viia ellu muudatused ning parandused. Liiga sageli räägitakse alkoholipoliitikast sellises võtmes, et me oleme justkui mingid suured sammud ära teinud ja rohkem ei peaks. Tähelepanu ei tohiks takerduda mingite meetmete määrale, vaid ikkagi nende vajalikkusele," ütles Beekmann.

Karskusliit on rõhutanud, et alkoholi kättesaadavuse piiramine on tõendatult efektiivne meetmete kogum, mis aitab vähendada alkoholi liigtarvitamist ja sellega seotud kahjusid. Kellaajalise piirangu kaudu kättesaadavuse vähendamine kuulub otseselt sellesse valdkonda ja on loogiliseks hoovaks omavalitsuse arsenalis öise alkoholiprobleemi kontrolli all hoidmiseks.

Liit on seisukohal, et täiskasvanud kodanike õigus alkoholi tarbida ning ettevõtete õigus alkoholiäriga majanduslikku kasumit taotleda ei tohi üle kaaluda nende inimeste õiguseid, kes sellisest tegevusest otseselt kahju saavad. Kohalikud elanikud, kelle öörahu rikutakse, vajavad vastavaid sekkumisi ja kuigi ka antud piirang seda probleemi ei lahenda, on see vähemalt samm õiges suunas.

Laadimine...Laadimine...