Kas Tallinna Sadamast kadunud raha jõudis Reformierakonna tasku?

"Sadama juhtkond – see on riigi kõige-kõige poliitilisem määramine," leidis ärimees Jüri Mõis sadamaskandaali kommenteerides. Tallinna Sadama puhul on juba vähemalt kümmekond aastat räägitud kahtlastest tehingutest – aga miks just nüüd asuti korruptsiooniga võitlema? Ilmselt on tegu Reformierakonna abitu katsega oma positsioone sadamas ohverdades koalitsiooni koos hoida.

Pilt: Scanpix/ Endine majandusminister Urve Palo, praegune vahialune, reformi- erakondlasest endine sadama juhatuse liige Allan Kiil ja sadama nõukogu juht, reformierakondlane Remo Holsmer (kuklaga) veetsid veel eelmise aasta lõpus aega joviaalses jutuhoo

Kas Tallinna Sadamast kadunud raha jõudis Reformierakonna tasku? (3)

Virkko Lepassalu

"Sadama juhtkond – see on riigi kõige-kõige poliitilisem määramine," leidis ärimees Jüri Mõis sadamaskandaali kommenteerides. Tallinna Sadama puhul on juba vähemalt kümmekond aastat räägitud kahtlastest tehingutest – aga miks just nüüd asuti korruptsiooniga võitlema? Ilmselt on tegu Reformierakonna abitu katsega oma positsioone sadamas ohverdades koalitsiooni koos hoida.

Reedel teatas Tallinna Sadama nõukogu enda tagasiastumisest seoses lahvatanud korruptsiooniskandaaliga, mille kohaselt ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand ja juhatuse liige Allan Kiili võtsid mitu aastat altkäemaksu. Kuid pole alust arvata, et ka uus nõukogu tuleks kuidagi kvaliteetsem ja vähem poliitiline. Üsna ilmselt püüab nõukogu enda tagasiastumisega auru n-ö välja lasta ja säästa omakorda majandusminister Kristen Michalit tagasiastumisest.

Riigile kuuluva Tallinna Sadama ajalugu on vähemalt kümmekond viimast aastat, mil ta on asunud Reformierakonna kontrolli all, iseloomustanud rida leebelt öeldes kahtlase väärtusega tehinguid. Poliitikute lüpsilehmaks on ta tegelikult olnud aastakümneid.

"Juba 15-20 aastat tagasi, kui ma veel ise poliitikaga seotud olin, viisid poliitikud sealt kogu aeg raha välja," märkis ettevõtja Jüri Mõis.

Pidev surve poliitikute poolelt on tema sõnul ka põhjus, miks sadama tegevjuhid on Kaljuranna-eelsel ajal vahetunud: mõni on vastu pidanud lühemat, mõni pikemat aega. 2004. a sinna ametisse asunud võimeka rahandustegelase Mart Toominga karjäär kujunes üsna lühikeseks. Tema lahkumise põhjuste kohta spekuleeriti, et tegu oli liiga tugeva poliitsurvega.

"Sa saad seal ametis olla vaid siis, kui poliitikutele meeldid," resümeeris Jüri Mõis. "See on märksa hullem ametikoht kui Eesti Energia juhi oma, ja see ettevõte on üldiselt märksa politiseerunum kui Eesti Energia. Sadama juhtkond – see on riigi kõige-kõige poliitilisem määramine."

Mõisa sõnul ei näe ta ka, et siin midagi muutumas oleks.  Ta nimetas riigi äriühingute lahtisidumist poliitikast "helesiniseks unistuseks".   

Reformierakonna kriminaalne katus

Jüri Mõisa ütluste taustal, et niisama heal spetsialistil on võimatu sadama tegevjuhtide hulka sattuda, tekib küsimus: kas jutud, et nüüd peaks sadamajuhtide puhul rakendama täiendavat julgeolekukontrolli, pole lihtsalt veesegamine. Ja ühtlasi sadamat juba kümmekond aastat kamandanud Reformierakonna püüd oma kampsunit ikka valge hoida.

Kui praegu kõneleb meedias levitatav info, et Kiili ja Kaljuranda kahtlustatakse muu hulgas varjatud osaluses sadamateenuseid osutavates ettevõtetes, siis transiidiäri köögipoolt tundvatel inimestel tekib küsimus, miks seda kuritegu just praegu avastama asuti.

Teatavasti on transiidiäri, kuna see on seotud suures osas Venemaaga, olnud juba taasiseseisvuse algusaegadest kaitsepolitsei erilise jälgimise ja tähelepanu all. Sisuliselt on kogu sektor peensusteni läbi immutatud nii kaitsepolitsei agentuurist kui ka transiidiärimeeste nn kuraatoritest ehk eriteenistuse palgalistest ohvitseridest, kes selles valdkonnas toimuvast regulaarselt ettekandeid kirjutavad.

Ainult naiivik võiks seega oletada, et niivõrd suure luubi all asudes oleks võimalik mõnel sadamajuhil nn oma äri ajada ilma, et sellest teaksid kuraatorid, ja nende kaudu omakorda Reformierakonna ladvik, kellest omakorda sõltub sadama tegevjuhtkonna ametis püsimine.

Teroreetiliselt võiks ehk kahe silma vahele jääda  mõni üksik väheoluline altkäemaks. Kuid mitte korruptiivne süsteem, mille loomises Kaljuranda ja Kiilit süüdistatakse. Meedias räägitakse, et need tegelased olevat oma võrgustiku üles ehitanud juba alates 2009. aastast, olles suutnud teenida miljoneid eurosid ebaseaduslikku tulu. Seega peaks too võrgustik olema algusest peale teada, algusest peale ka kontrolli all. Ainult et taas tekib küsimus, miks otsustati seda uurima hakata just nüüd. 

Transiidiga seotud ettevõtetes teatakse suurepäraselt, et Tallinna Sadama tegevjuhtkonna kohal lasub tihe riiklik nn katus, koosnedes kahest kihist: eriteenistustest ja poliitikutest. Seega ei pane seal toimuvad tehingud enam ammu kedagi imestama. Kui midagi kusagil kummalist ka toimub – järelikult on "kõrgemal pool" nõnda otsustatud.

Vahistamine kui välk selgest taevast

Seetõttu tuli Tallinna Sadama tegevjuhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahistamine välguna selgest taevast mitte ainult avalikkuse, vaid ka transiidiäriga tihedalt seotud ja selle köögipoolt tundvate tegelaste jaoks. Tasub lisada, et üks on juhtumi poliitilis-kriminaalne taust. Medali teine pool on, et Eesti majandus ja riigielarve saavad taaskord tõsise tagasilöögi.

Nii möönis transiidiassotsiatsiooni juhtiv Andres Valgerist, et Kaljuranna ja Kiili vahistamine ning kahtlustus, nagu oleksid nad saanud altkäemaksu Baltic Maritime Logistics Groupilt, Esteve Terminalilt ja veel mõnedelt firmadelt, tuli tema jaoks täieliku üllatusena.

"Ausalt öeldes, olles ise lähedalt suhelnud Tallinna Sadamaga, ei saa ma aru, mis on toimunud, pilt on ikka väga segane," möönis Valgerist Pealinnale. "Halb on see, et lisaks Eesti transiidisektori üldisele mainekaole on jäänud peata olekusse juba teine Eesti transiidisektori oluline lüli raudtee kõrval, ehk sadam. Kõike seda just praegu, kui meil on käibemaht isegi väikene. Raudteele tuleb uus juht alles septembri algusest."

Valgerist peab siin silmas Sulev Lood, kes raudtee pealikuks määratuna hakkab asendama kuritarvitusskandaalide saatel lahkuma sunnitud raudteejuhti Ahti Asmanni. Loo puhul väärib muidugi märkimist tema ootamatu tunnistamine n-ö parketikõlblikuks. Venemaad sõimav Reformierakond ilmselt loodab, et ta Vene kaubavood raudteele tagasi tooks, ehkki varem on Loo juhtinud energiatarne võrgustikku Tarconat, kust omakorda viivad niidid Vene presidendi Vladimir Putini lähikondseteni.  

Seega küsimus pole ainult selles, et keegi peaks laiemalt, poliitiliselt vastutama Kaljuranna ja Kiili väidetavate korruptiivsete tegude pärast. Küsimus on laiemalt kogukahjus, mida on tekitanud transiidiärile selle juhtimine kitsastes reformierakondlikes huvides.

Skandaali arenedes, alates eelmisest kolmapäevast, kui Kaljurand ja Kiil vahistati, lisandus juhtunule kiiresti poliitiline mõõde.

Talvik ja Palo: Reformierakond vastutagu!

Esimesena tuntud poliitikutest oli vabaerakondlane ja riigikogus korruptsioonivastast erikomisjoni juhtiv Artur Talvik see, kes ütles otsesõnu, et kogu Tallinna Sadamas toimunud jama eest peaks ennekõike vastust kandma mitte ainult Kiil ja Kaljujärv, vaid poliitilise vastutuse peaks võtma Reformierakonna juhtkond. Talviku arvates on Reformierakond Tallinna Sadamat käsutanud nagu mõisnik talupoegi.

"Juba kümmekond aastat on Tallinna Sadama juhtimine sisuliselt allutatud Reformierakonna kontrollile," lajatas Talvik. "Enamus nõukogu liikmetest on kas Reformierakonna liikmed või parteiga tihedalt seotud isikud. Isegi siis, kui valdkonna eest vastutav minister oli teisest erakonnast, ei õnnestunud oravate mõjuvõimu vähendada."

Talviku teematõstatus on seda märkimisväärsem, kui meenutada: tegelikult on pidanud kõik Tallinna Sadama suuremad projektid, mis sageli on olnud leebelt öeldes küsitava majandusliku väärtusega, saama nõukogu heakskiidu.

Hagu andis ka endine majandus- ja taristuminister ning praegune ettevõtlusminister Urve Palo. Temagi sõnul vastutab Tallinna Sadamas toimunu eest üheselt Reformierakond, kuivõrd ettevõtte nõukogu on kümme aastat nende kontrolli all olnud.

"Viimased kümme aastat on Tallinna Sadama nõukogu olnud Reformierakonna kontrolli all, selle partei poolt nimetatud liikmed on olnud enamuses. Enamuse sellest ajast Neinar Seli juhtimisel," ütles Palo BNS-ile.

Küsimus, miks "organid" nüüd ootamatult aktiviseerusid, on seda põhjendatum, et kasvõi riigikontroll on mitmeid kordi esitanud prokuratuurile Tallinna Sadama juhtkonna suhtes kuriteoteateid. Varem pole need kedagi huvitanud. Tegelikult on sadamas aastaid miljoneid tuulde lennutatud.

Riigikontroll esitas kuriteoteated

Need kuriteoteated puudutasid näiteks kurikuulsat 16. ja 17. kai renoveerimist ja ehitust, millega riigile kõvasti n-ö külma tehti. Riigikontroll esitas kõigepealt kuriteoteate ringkonnaprokuratuurile, kes jättis kriminaalmenetluse algatamata, kuna ei leidnud kuriteo koosseisu. Seejärel saatis riigikontroll uue kaebuse toonasele riigiprokurörile Norman Aasale, paludes juhtum üle vaadata, kuid tulemus kujunes samaks, ehk nulliks.

Riigikontrolli auditi kohaselt tekitas Tallinna Sadam riigile Muuga konteinerterminali kai ehitushankega üldiselt 2,42 miljoni eurose kahju. Selle eest pidasid audiitorid vastutavaks sadama juhtkonda.

Ühtlasi leidis audit, et firma, mis hanke võitis, KMG Inseneriehitus, pettis riigilt välja 29 miljonit krooni  ehk ligikaudu kaks miljonit eurot, esitades arve tööde eest, mis firmalt endalt lisaraha ei nõudnud.

Nii nagu ei pannud riigikontrolli ettekanded politseid vilkurite sähvides sööstma Kaljuranna ja Kiili kabinette puistama, pole seda teinud ka teised kuritarvituskahtlused. Kogu sadamas valitsenud süsteem on aastaid andnud märku Jüri Mõisa poolt eelnevalt viidatud suurepärasest poliitilisest katusest.

Värvikad pärlid

Kui värvikamaid pärleid leida, siis meenutagem Paljassaare kaide müüki toonases vääringus alla miljoni euro eest, mille tegelik väärtus olnuks umbes 7 miljoni euro kandis.

Või sadama endise nõukogu liikme Tõnis Paltsi välja toodud kaiehitus Paldiskis, mis maksis umbes 25 miljonit, kuid osutus kokkuvõtteks mõttetuks investeeringuks. Või konteinerterminali operaatorfirma Rail Garanti läbisurumine, mille pakkumine kujunes kehvemaks ettevõtja Anatoli Kanajevi omast, kes pidi lõpuks asja ikka ise üle võtma, või maa ostmise läbisurumine reformierakondlaselt jne.

Samal ajal on reformierakondliku taustaga ärimehe Toomas Lumani ehitusettevõte teeninud Tallinna Sadamale ehitamisest ja sealsete riigihangete võitmisest suurt tulu. Meedias on varem viidatud, et  ajavahemikul 2003-2008 on Eesti Ehitus võitnud vähemalt seitse riigihanget Tallinna Sadamas. Samasse perioodi jääb näiteks Tallinna Vanasadama kruiisikai ehitus, mille maksumus ainuüksi oli toonases vääringus 83,3 miljonit krooni.

Meenutada tasub ka hiljutis juhtumit Vene väetisetootjaga Akron, kellle lubati sadamas terminali merelt maa juurdevõtmise arvelt. Paraku pani riigi maa-amet tehigule käe ette. Veealune maa kuulub riigile ja ka toonane riigikontrolör Mihkel Oviir leidis juhtunus korruptiivseid sugemeid. Kuid ka see ei elavdanud ei politseid ega prokuratuuri.

Tallinna Sadamat juhiti Emajõe hällist

Eeltoodud loetelu pole Tallinna Sadamas toimunud leebelt öeldes küsitavustest kaugeltki ammendav. Kuid see näitab, et tegelikult oleks juba aastakümneid piisavalt ajendeid ükskõik millise sadamajuhi ükskõik mis kellaajal vangi panekuks.

Sadama nööre on tegelikult juba pikka aega sikutatud Tartust, reformierakondliku ärimehe Neinar Seli kontorist. Seli lahkumine sadama nõukogu juhi kohalt seoses sponsorearaldiste skandaaliga mingeid muutusi ei toonud. Mullu septembris valis Tallinna Sadama nõukogu reformierakondlase Remo Holsmeri juhtimisel tänased arestandid Kiili ja Kaljuranna uuesti viieks aastaks ametisse.

Reformierakondliku nõukogu otsus oli ühehäälne, vaatamata, et samadele kohtadele oli veel 17 kandidaati. Ühes sellega tõsteti mõlema mehe kuupalka 2500 euro võrra, mis kasvatas Kaljuranna sissetulekut 8800 ja Kiili oma 8000 euroni kuus.

Need faktid demonstreerivad, et jutud, nagu hoituks meestel juba ammu silma peal, ja et majandusministeeriumis teati nende kahtlaste tehingute uurimisest, ei pea paika. Või siis tuleb järeldada, et kahtlaste tehingute eest hoopis tänati mehi ametis jätkamise ja nende kuupalga järsu suurendamise kaudu. Märksa loogilisem olnuks lubada uued kandidaadid ametisse, mitte tekitades praegust n-ö vaakumit, kus üks advokaat peab tegelema sadama juhtimisega.

Helded annetused Reformierakonnale

Kui vaadata sadamaga seotud tegelaste annetusnumbreid Reformierakonnale, ja vähemal määral ka IRL-ile, saab üsnagi palju selgemaks. Nii on reformierakondlik ettevõtja ja sadama riigihangete võitja Toomas Luman toetanud parteid sadade tuhandete eurodega, pisut maha jääb annetuste suuruselt sadama nõukogu liige, ettevõtja Hillar Teder, kuid siingi on tegemist suurte numbritega, vähem on annetanud nõukogu liige Kalev Lillo jne.

Kõik eeltoodu annab aluse väiteks, et kogu seda korruptsiooni paljastamise suuroperatsiooni tuleb ikkagi näha päevapoliitilises võtmes. Äraaetud tankistid lastakse ju maha, nagu sotsiaalvõrgustikes Kiili ja Kaljuranna kohta nukralt nalja heidetakse. Reformierakond on seda taktikat hulk aastaid praktiseerinud, meenutagem Ojulandi, Galojani jt sarnaseid juhtumeid. Vähem teatakse teabeameti kuritarvitustest, sest see on kaetud riigisaladusega. Tavaskeemi järgi tekitatakse skandaal puudujäägi või probleemi katmiseks, millele järgneb tankisti kohtu alla andmine, jne.

Kõige selle eesmärk on üks: üksikisiku tragöödia esitlemise kaudu (tema on paha, meie oleme head) varjatakse kogu süsteemi korruptiivsust ja tagatakse omakorda selle süsteemi elujõulisus, et silmakirjaliku "puhastumise" kaudu saaks minna uuele ringile.

Ilmselt kujuneb uue nõukogu koosseisust ühtlasi vastus küsimusele, milleks kogu see päevapoliitiline operatsioon laiemas plaanis veel oli vaja ette võtta. Kui vaadata kahlusaluste firmadega seotud isikuid, siis ühendab neid üks asjaolu: nad keegi, kui sadama üks juhtidest Kiil välja arvata, pole olnud Reformierakonna jaoks kuigi olulised.

Sadama tegude uurimiseks oleks vaja suurt puistamist

Küsimusele, kui palju said reformierakondlased raha Kiili, Kaljuranna jt abil, vastust ei taheta, sest mastaapsemat puistamist Tallinna Sadama paljudes kahtlastes minevikutehingutes ette ei võeta.

Nagu riigiprokurör Laura Feldmanis on juba jõudnud teatada, sadama endist pikaaegset nõukogu esimeest Neinar Selit käsil olev uurimine ei puuduta ja keskendutakse vaid Kiilile ja Kaljurannale.

Reedel teatas Feldmanis meediale, et vahistatud Tallinna Sadama endist juhatuse liiget Allan Kiili kahtlustatakse mitme miljoni euro ulatuses altkäemaksu võtmises. Juhatuse esimehele Ain Kaljurannale pannakse aga süüks korrumpeerumist sadade tuhandete ulatuses. Neid kahtlustatakse lisaks altkäemaksu võtmisele ka rahapesus kolmandate isikute kaudu. Uurimisversiooni järgi olnud mainitud kahel tegelasel varjatud osalus mitmetes sadamat teenindanud ettevõtetes. Ka on uurimise all Tallinna Sadama praamihange, mille pealt olevat samuti korruptiivset tulu lõigatud.

Pärast majandusministeeriumi konkursi võitu hakkas Tallinna Sadam mäletatavasti otsima laevaehitajat praamide ehitamiseks. Lepingud sõlmiti Poola ja Türgi laevatehastega. Feldmanis ütles, et rahvusvahelist koostööd tehakse uurimise raames mitme riigi, nende seas Poolaga.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...