Kas Tallinnale piisab ühest keskusest – ja kus see asub?

Reedel, 15. veebruaril kell 15.00 tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia 4. korruse aatriumis Tallinna linnaehituslikele visioonidele ja ruumilistele tulevikustsenaariumitele keskenduva uurimistöö järjekordset etappi, mille fookuses on linnakeskuste teema.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Kas Tallinnale piisab ühest keskusest – ja kus see asub? (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

Reedel, 15. veebruaril kell 15.00 tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia 4. korruse aatriumis Tallinna linnaehituslikele visioonidele ja ruumilistele tulevikustsenaariumitele keskenduva uurimistöö järjekordset etappi, mille fookuses on linnakeskuste teema.

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti "Lõpetamata Linn" käigus uuritakse kolme aasta vältel, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ning kas ja kuidas Tallinnast võiks saada selline linn.
 

Arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili ning professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti EKAs septembrist alates Tallinna linnakeskuste ja kesklinna problemaatikat. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt)?

Andres Alveri sõnul tasub märgata, kuidas avab ennast linn temale lähenedes. "On öeldud, et see, kust ja kuidas me New Yorki esimest korda sisse sõidame, paneb meid teda kas armastama või vihkama. Aga mida tunneme, kui läheneme Tallinnale sadamast, lennujaamast ja tulevasest raudteejaamast, Pärnu, Narva või Tartu maanteelt? Kas Tallinnale piisab ühest keskusest – ja kus see asub? – või on Tallinnal mitu väiksemat keskust ning kuidas me nad ära tundma peaksime? Kas me ei ole mitte juba niikaugel, et julgeksime mõelda linnaehituslikest lahendustest, mis oleksid eeskujuks kogu Põhja-Euroopale või miks mitte ka maailmale? Mis meid selles takistab?" esitab Alver küsimuse.

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus oli uurimistöö selle etapi üks olulisemaid teemasid ning sellest räägitakse ka reedesel sündmusel. Tulemusi esitlevad arhitekt professor Andres Alver ning arhitektid ja õppejõud Siiri Vallner ja Indrek Peil Kavakava arhitektuuribüroost.

"Lõpetamata Linn" on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot. Eelmistes etappides on “Lõpetamata Linna” raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...