Kas vaktsineerimata võõrtööjõud ohustab Eesti inimese tervist?

"Teatud ohuallikad on olemas, aga need ei ole nii suured hetkel, et midagi erakordselt oleks," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. "Kindlasti peame jälgima, et Eestis ei tekiks väga suurt hulka inimesi, kes on vaktsineerimata teatud haiguste vastu." 

Pilt: Scanpix
Tervis Eesti

Kas vaktsineerimata võõrtööjõud ohustab Eesti inimese tervist? (2)

Meelis Piller

"Teatud ohuallikad on olemas, aga need ei ole nii suured hetkel, et midagi erakordselt oleks," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. "Kindlasti peame jälgima, et Eestis ei tekiks väga suurt hulka inimesi, kes on vaktsineerimata teatud haiguste vastu." 

Riigikogu liige Peeter Ernits (EKRE) avaldas sotsiaalmeedias terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova vastuse küsimusele, kas võõrtöölised ja välistudengid ohustavad meie tervist.

Tomasova vastas, et migratsiooni suurenemise ja nakkushaiguste ebasoodsa epidemioloogilise olukorra taustal Ukrainas püsib nakkushaiguste sissetoomise oht Eestisse.

Võrdse kohtlemise printsiip

"Võrdse kohtlemise printsiibi alusel kehtestatud õigusruumis ei või praegusel ajal Ukrainast saabuvaid võõrtöölisi kohelda kuidagi teisiti, kui teistest kolmandatest riikidest Eestisse saabuvat välistööjõudu, välistudengeid või elamiseks saabunud isikuid. Tänapäeval ei ole kehtestatud nõudeid ega piiranguid kolmandatest riikidest (sh Ukrainast) saabuvate võõrtööliste ja välistudengite tervise seisundi ja immuniseerimisstaatuse suhtes," kirjutas Tomasova.

Peeter Ernits kirjutas, et kui Eestis tuleb sajatuhande elaniku kohta 14,4 uut HIV positiivset, siis Ukrainas ligi kolm korda rohkem, ehk 37. "Eriti hull on lugu tuberkuloosiga – Ukrainas on tiisikusehaigeid ligi kümme korda enam kui meil – ehk 80 haiget sajatuhande kohta, meil vaid 9,1. Terviseameti arvates tuleks hakata Ukraina võõrtöölisi ja välistudengeid tasuta kontrollima, et ega nad äkki HIV positiivsed ole ja edaspidi vajadusel ka tasuta ravima."

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (Reformierakond) teatas, et seda teemat sotsiaalkomisjonis arutatud ei ole.

Vassiljev: otsest ohtu pole

"Me ei ole mingi koonduslaager, et me peame nüüd kontrollima," ütles sotsiaalkomisjoni teine liige, dr Viktor Vassiljev (Keskerakond).

"Meil ei ole mingit katastroofi. Üle maailma absoluutselt igal pool – mõnel maal on rohkem nakkushaigusi, mõnel vähem ja mitte keegi ei tee sellest probleemi. Ja mingit ohtu ei ole, otsest ohtu Eesti elanikele ei ole- Terviseamet tõi numbrid, kus on suurem haigestumine, kus väiksem, aga terviseamet ju ei kirjutanud selles vastuses, et nüüd on mingisugune katastroof, et inimesed, et kui näete ukrainlast, siis põgenege."

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond) ütles, et küsimusel on kaks aspekti. "Kui võrdleme täna vaktsineerimist ja erinevaid nakkushaigusi Eestis ja mõningates teistes riikides, kust võõrtööjõud Eestisse tuleb, siis tõepoolest, seal teistes riikides on vaktsineerituse tase väga-väga madal ja haiguste puhang või levik on oluliselt kõrgem kui Eestis," ütles ta. "Eelkõige pean silmas täna Ukrainat. Me teame, et sealt tuleb Eestisse väga palju võõrtööjõudu. See on teatud mõttes probleem. Aga ma ei nimetaks seda veel suureks riskiks või probleemkohaks Eesti inimeste tervisele."

Terviseameti andmeil on ühiskond on vaktsiinvälditavate nakkushaiguste eest kaitstud juhul, kui vaktsineeritusega hõlmatus on 95 protsenti. Alla 95 protsendi langedes tekib ka tõenäosus puhangute tekkimiseks juhul, kui haigus ühel või teisel moel riiki satub. Eestis jääb erinevate vaktsiinide lõikes vaktsineeritusega hõlmatus 90 ja 95 protsendi vahele, näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste eest kaitsva MMR-vaktsiiniga hõlmatus on Eestis alla 93 protsenti.

Tööandja võiks panustada töötaja tervisesse

Kuigi Eestist on mitmed ohtlikud nakkushaigused tänaseks kadunud, eksisteerivad need edasi mitmetes teistes riikides – nii esineb teatud piirkondades veel siiani lastehalvatust, Euroopas on viimasel ajal hakanud taas levima leetrid. Ka Eestis registreeriti eelmisel aastal 27 leetrijuhtu, neist 11 korral toimus nakatumine teistes riikides – seitsmel korral Ukrainas ning ühel korral Venemaal, Egiptuses, Sri Lankal ja Araabia Ühendemiraatides. Kolmandik leetrijuhtudest oli seotud Ukrainaga.

Terviseamet soovitab inimestel, kes teistesse riikidesse reisivad, tutvuda vaktsineeri.ee vahendusel sihtkohariigi epidemioloogilise olukorraga ning end vajadusel enne reisi vaktsineerida.

Mölder ütles, et iga ettevõtja, kes võtab neid inimesi tööle, ka tema võiks ja peaks vaatama vastutust selle eest, et mis inimesi ta endale tööle palkab ja milline on nende tervislik seisund.

"Kindlasti on hea, kui näiteks nende enda koduriigis ei ole olnud võimalik ennast vaktsineerida, aga Eestis see võimalus on, siis ka tööandjad kuidagi soodustaksid ja hõlbustab seda.

Hetkel ma seda probleemi ei näe, aga muidugi mööname fakti, et teatud ohuallikad on olemas, aga need ei ole nii suured hetkel, et midagi erakordselt oleks."

Mölderi hinnangul ei ole võõrtööjõu haigestumine kindlasti hetkel selline probleem, millega peaks kuidagi tugevalt ja tõsiselt tegelema.

"Et peaks kuidagi hakkama piirama võõrtööjõu sisselevikut ja võib-olla tegema massilist võõrtööjõu vaktsineerimist. Eks pigem see on iga ettevõtja, iga inimese enda vastutus. Kindlasti me peame jälgima tendentse ja hoolitsema selle eest, et Eestis ei tekiks väga suurt hulka inimesi, kes on vaktsineerimata teatud haiguste vastu ja kui see piir läheb üle teatud protsendi, siis tõenäosus, et ka Eestis haiguse levik või puhang võib tekkida, on muidugi olemas. Aga hetkel seda juhtunud ei ole."

 

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...