Kasvatusteadlane: seadus piirab alaealiste töötamist nelja tunniga, kuid pika koolipäeva otsa peab mahtuma huviring ja kodutööd

"On tõesti ebaloogiline, et mitte öelda laste aja kuritarvitamine, kui neil tuleb lisaks 6-8 koolitunnile veel mitu tundi kodutöid teha, huviringidest ja trennidest rääkimata," ütles TLÜ kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme. Kui riik tahab kodutöid kaotada, siis tuleb mõelda, milliseid muutusi samal ajal veel teha. "Kaks õpetajat klassi? Klassid väiksemaks?" pakkus Kuurme. 

Pilt: Scanpix
Haridus

Kasvatusteadlane: seadus piirab alaealiste töötamist nelja tunniga, kuid pika koolipäeva otsa peab mahtuma huviring ja kodutööd (2)

Dmitri Povilaitis

"On tõesti ebaloogiline, et mitte öelda laste aja kuritarvitamine, kui neil tuleb lisaks 6-8 koolitunnile veel mitu tundi kodutöid teha, huviringidest ja trennidest rääkimata," ütles TLÜ kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme. Kui riik tahab kodutöid kaotada, siis tuleb mõelda, milliseid muutusi samal ajal veel teha. "Kaks õpetajat klassi? Klassid väiksemaks?" pakkus Kuurme. 

Lapsed on kurvad
 
Kuurme sõnul on Eesti lapsed kurvad ja ilmselt ka kurnatud. 
 
"Kuigi selle kurnatuse allikas võib hoopiski olla ka öine nutiseadmetes istumine. On tõesti ebaloogiline, et mitte öelda, laste aja kuritarvitamine, kui neil tuleb lisaks 6-8 koolitunnile veel mitu tundi kodutöid teha, huviringidest ja trennidest rääkimata.  Tööseadus keelab samas töökohtadel alaealise töötamise üle 4 tunni päevas. Laste kooli mittemeeldivuse esimeste põhjuste seas on nimetatud alati kodutöid,” sõnas Kuurme. 
 
Kuurme arvates on kodutööde andmise taust liiga mahukad kooliprogrammid, mille üks põhjusi ja olulise-ebaolulise segiajamine, ning teisalt koolitunni (eba)efektiivsus.
 
"See viimane sõltub õpetaja pedagoogimeisterlikkusest, ent kindlasti ka klassi suurusest, õpilaste tasemest, andekusest ja motiveeritusest, ning klassi koosseisust," lausus Kuurme ja lisas, et kindlasti ei käi kokku kaks poliitilist otsust - suunata meie õpetajatele mitut laadi erivajadustega ja lihtsalt raskeid kahjustatud lapsi, nii et neid kipub olema tubli veerand või mõne väitel isegi kolmandik klassi laste arvust, ning teisalt kaotada kodutööd.
 
"Taas jääb õpetaja kahe ühitamatu nõude vahele. On ju selge, et hüperaktiivsed ja motiveerimata lapsed võtavad enesele õpetaja peatähelepanu ning didaktilisele meisterlikkusele ehk kogu aine tunnis selgeks saamisele jääb vähe aega. On ka lapsi (nagu allakirjutanu ka ise oli), kes ei suudagi tunnis juttu kuulata ja meelde jätta, vaid tema õppimise viis on üksi ja materjaliga silmitsi," selgitas Kuurme.
 
“On ammu aeg ja lausa hädavajalik vaadata igasuguseid häid soove ja algatusi kompleksselt: kust on probleem pärit ja milline lahendamisviis ei tooks kaasa uusi probleeme. Ning tegelda probleemi põhjustega. Siin tuleks kodutööde kaotamist kindlasti vaadata õpetaja ja tema töötingimuste seisukohalt ning kui seda tõsiselt tahta, siis keskenduda sellele, mida kõike veel tuleks  ette võtta. Kaks õpetajat klassi? Klassid väiksemaks? Koolitused, kuidas teha tihedat sisurohket koolitundi, õppeprogrammides keskenduda olulisimale ja mõelda, milline on esitatu  loogika vastavus lapse eakohasele tunnetusvõimele. Kas aga kõike seda vaevutakse ette võtma?” küsis Kuurme. 
 
Kodutööd seovad lapsi ja vanemaid
 
Kuurme hinnangul on mõned kodutööd ju ka vahvad ning seovad omavahel lapsi ja vanemaid kasulikes tegevustes: koos looduse uurimine, koos millegi valmistamine, leiutamine, juttude kirjutamine ja muud loovtööd.
 
"Neil võib olla inspireeriv toime. Mõned oskamise alad lihtsalt nõuavadki palju harjutamist, nagu pillimäng. Nii et taas, ja loodan, et paljud on sama meelt: paluks mitte ühemõõtmelist käsundkorras otsust, kui sellega ei kaasne paralleelselt paljude muude asjaolude ülevaatamine ning nendega tegelemine, et see hea soov oleks teostatav ega tooks kaasa  õpetajate meeleheidet ning õpilaste teadmiste langust," leidis Kuurme.
 
Õppetöö peab olema õige ülesehitusega
 
Haridusminister Mailis Reps tõdes, et tema ettepaneku sisu ei ole lihtsalt keelata koduste tööde andmine, vaid paremini läbi mõelda, milline on õppetöö ülesehitus koolis ning millised on kodutööd.
 
"Pärast õppetunde ei peaks õpilane kodus enam täitma töövihikut, küll aga võiks olla siiski ülesandeks iseseisvad projektid või uurimistööd ning raamatute lugemine. Peame mõtestama kodutöid nii, et neil oleks lisandväärtus sellele, mida tehakse õppetöö jooksul koolis. Sellega kaasneks muidugi ka koduste tööde mahu vähenemine," sõnas Reps.
 
Repsi sõnul kaasneb kodutööde vähendamisega ilmselt koolipäeva pikenemine, et materjalid, mis täna tihti kodutöödeks jäetakse, saaks siiski samamoodi läbitud.
 
"Üheks variandiks on jätkata koolipäeva õpiabi tundidega, kus need, kel tunnitöö pooleli jäi, saab õpetaja abiga seda lõpetada või arusaamatuks jäänud tükid uuesti läbi võtta. Läbi tuleks ka mõelda, kuidas tundides õppetöö on ülesehitutud. Tihti jääb õpilastel rohkem kodus teha just siis, kui tunni aega ei kasutada kõige otstarbekamalt. Muuhulgas tähendaks see ka seda, et õpilane ei pea igapäevaselt suurt hulka õpikuid-töövihikuid kaasas kandma. Nii on lapsel vaja kaasas kanda vaid trenniriideid või huviringideks vajalikke vahendeid," selgitas heridusminister. 
 
Mailis Reps tõi esile, et tasub samuti kaaluda, kas seda teha kogu üldhariduse kestel või ainult mõnes kooliastmes.
 
"Koolipäeva pikendamine avaldaks positiivset mõju neile lastele, kellel ei ole kodus tuge ega soodustavat õppekeskkonda. Kui õpilasel ei ole kodus erinevatel põhjustel keskkonda, mis soodustaks õppimist või vanemaid, kes toetavad, siis tema jaoks on võimalus veeta aega ning õppida koolikeskkonnas väga oluline," leidis Reps ja lisas, et kindlasti tasub meil vaadata ka teiste riikide praktikat ning uuringuid, mis sellel teemal on tehtud. Hea meel on, et nii paljud on asunud aktiivselt kaasa mõtlema.
 
Kõikides riikides tehakse kodutöid
 
Repsi hinnangul PISA 2015 uuringu järgi teevad kõik 15 aastased noored kodutööd.
 
"Kõige väiksem on kodutööde maht Saksamaal ja Soomes, kus see on 11-12 tundi. Vähe on kodutöid ka Hollandis, Jaapanis ja Rootsis. Jaapanis ja Hollandis on aga koolinädal Eestist pikem. Kõige suurem kodutööde maht on Hiinas ja mitmetes Araabia maades, kus see on üle 25 tunni. Eestis on kodutööde maht 17 tundi ja see on OECD keskmine," tõdes Reps.
 
Repsi sõnul on koolis veedetud tundide arv samas Eestis alla OECD keskmise - Eestis 25h, Soomes 24h. Kõige lühem koolinädal on Uruguais – 23h, kõige pikem Hiinas, Tais, Koreas, Tšiilis – üle 30h.  Seega on meil ümbermängimise ruumi. 
 
"Siin on aga oluline arvesse võtta ka seda, et kodutööde iseloom ei ole riigiti sama ning ka see, mida vastajad mõtlesid koduste tööde all, võib erineda," lõpetas haridusminister.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...