Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme: meie elus peaks olema vähem ülbust ja konkureerimist

"Töö ja vaev ei kao haridusest kuhugi," ütles Tallinna Ülikooli kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. "Lapsed ei peaks unustama, et töö ja vaev on inimkonnaga kogu aeg kaasas käinud ja nad peaksid valmis olema ka selleks, et mingil ajal tuleb võib-olla väga pingutada, et toime tulla ja ellu jääda."

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme: meie elus peaks olema vähem ülbust ja konkureerimist

Vesta Reest

"Töö ja vaev ei kao haridusest kuhugi," ütles Tallinna Ülikooli kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. "Lapsed ei peaks unustama, et töö ja vaev on inimkonnaga kogu aeg kaasas käinud ja nad peaksid valmis olema ka selleks, et mingil ajal tuleb võib-olla väga pingutada, et toime tulla ja ellu jääda."

Kuurme rääkis, et meie hariduse seis on enam-vähem hea, kuigi kooliuuringuid on väga vähe. "PISA tulemuste põhjal öeldakse, et Eesti õpilaste haridustase on kõrge, aga kindlat ja ühest vastust ei ole," sõnas ta.

Kuurme rääkis, et väga paljud tegevõpetajad väidavad, et õpilaste arukus ja teadmised ning oskused langevad. "Ma näen seda ise ülikoolis üliõpilaste töid hinnates, on väga häid ja ka väga nutuseid töid. Nii et tase on võrdlemisi ebaühtlane. Kuigi PISA tulemustes tõstetakse esile just seda, et Eesti koolis on ühtlaselt head tulemused, mis ei erine regiooniti - nii et mine võta kinni," ütles Kuurme. 

Eesti hariduse vead ja head

Teadlane selgitas, et tänavu suvel kutsuti õpetajaid eri maakondadest arutlema Eesti haridussüsteemi tugevuste ja nõrkuste üle. "Tugevusi on, aga loomulikult ka nõrkusi," sedastas Kuurme. 

Nõrkustena toodi välja õpetajate vähesust, õpetajate kõrget vanust, mis viib selleni, et õpetajad lihtsalt lähevad ära. "Väga suur töökoormus, õpetaja peab olema väga multifunktsionaalne — kui keegi midagi uut jälle hariduses välja mõtleb, siis koorem läheb ju otse õpetajale," ütles Kuurme. Õpetajad ei ole seda alati valmis kandma. 

Kuurme sõnul on probleemne teema ka kaasav haridus, sest nõrkadega tegelemine võtab õpetajalt aja, mida tal oleks vaja tugevatega tegelemiseks. "Teine nõrkus on õpilaste vähesed sotsiaalsed oskused, sest need kujunevad spontaanselt laste omavahelises suhetes, neid ei jälgi kellegi tark pilk," ütles Kuurme. Ta tõi esile, et arvud on hirmuäratavad: laste ja noorte enesetapud, kõrge depressioonitase, hüppeliselt tõusnud psühhiaatrilise abi vajadus. "Ka see on hariduse probleem," nentis teadlane.

Kuurme sõnul on see paljuski heaoluühiskonna probleem: lapse kasvavad külluses, nad ei tule toime eneseregulatsiooniga ega ka esimeste raskustega. "Taas on see õpetaja ülesanne, millega ta peab tegelema, muidugi on olemas mitmeid tugispetsialiste, keda saab palgata," rääkis Kuurme.

"Kui koolis on vaja nii palju tugispetsialiste, siis see näitab ka, et asi on käest ära — hirmsasti on vaja kogu aeg kedagi toetada, mis siis inimesega lahti on?" küsis Kuurme. Tema sõnul tuleks laste tugevusvaru tõsta.

Tugevustest, mis Eesti haridussüsteemil on, tõid õpetajad kohtumistel esile meie hariduse ühtsust, ja head ligipääsetavust. Kindlasti on oluline aspekt õpetaja autonoomia — õpetaja saab ise otsustada, kuidas ta oma tunde läbi viib. "Meil usaldatakse õpetajat, kes on vaba oma otsustes vähemalt klassiruumis puutuvasse. Aga teisalt on siin ka paradoks, sest õpetaja ei saa kaasa rääkida haridust puudutavate otsuste juures," selgitas Kuurme. Tugevustest veel rääkides tõi ta esile tasuta kõrghariduse ja ka selle, et meie koolid on õppevahenditega üsna hästi varustatud. "Tugispetsialiste tuleb järjest juurde, õpetajate eluaegne õpe," ütles Kuurme.

 Kas oleme lühemaks tööajaks valmis?

Praegu on populaarne teema tööaja lühendamine — soomlased kaaluvad seda ideed päris tõsiselt. Kuurme ütles, et see tähendaks, et enamiku töö teevad ära robotid. "Kas meie inimesed on selleks üldse valmis, tark inimene suunaks vabaduse loomingusse, tagasi ühiskonnale, aga kas meie ühiskond on valmis, alles eile nägin kaht inimest prügikastist süüa otsimas," meenutas Kuurme. Töötus on tema hinnangul inimesele suur tragöödia — ta tunneb, et temast ei ole kasu, temast ei olene ühiskonnas mitte miski.

"Inimeses tuleks rahuldada esmased vajadused, mitte ainult materiaalsed, vaid ka kuuluvus- ja tunnustusvajadus, siis võiks ühiskond toimida," sõnas Kuurme.

Ta tõi kahtlase punktina välja, et loodus ei kannata enam välja inimeste tarbimist. 

Nauding versus rutiin

Kuurme on öelnud, et haridusest on kadunud nauding ning jäänud rutiin. "Nüüd peab vaatama, et ei mindaks teisele poole üle võlli — et jääbki alles ainult nauding. Siin on vaja saavutada mõistlik tasakaal — ja rutiin on tõesti see miski, mis saadab eriti õpetajatööd," ütles Kuurme. Tähele tasub panna, et õpilane liigub ju edasi, hakkab uusi asju õppima, aga õpetaja püsib kogu aeg samade ainesisude juures. "Siin on vaja mingit mõõdutunnet, et oleks tasakaal. Lapsed ei peaks unustama, et töö ja vaev on inimkonnaga kogu aeg kaasas käinud ja nad peaksid valmis olema ka selleks, et mingil ajal tuleb võib-olla väga pingutada, et toime tulla ja ellu jääda. Me elame ettearvamatus maailmas," ütles teadlane.

Alternatiivkoolide poolt

"Alternatiivkoolid on suur õnnistus," leiab Kuurme. Tema arvates on tähtis, et meil on sellised seadused, mis võimaldavad inimestel, kellel on võimalus ja tahe teha alternatiivkooli. "Nad võtavad ka vastutuse ja on kuulda, et enamasti, kui see kool on tehtud, siis see hakkab toimima, kasvab ja kosub ja viljad on head!"

Ta loetles positiivseid omadusi: seal on inimkäsitus, riiklikes koolides on pädevuste loend, aga puudub inimkäsitus. 

"Nendes koolides tegeldakse rohkem lapse arengu ja maailmavaateliste küsimustega. Ja see, mida on nad kirja pannud, seda nad ka teha ja saavutada üritavad," ütles Kuurme. 

Tema sõnul on need koolid tulnud ühiskonda lubadustega midagi ära teha ja selle nimel nad ka pingutavad. 

"Neid koole tuleb hoida ja sealt tuleb palju uut, mis liigub mujale," ütles Kuurme, "sealt tulebki see pedagoogiline mitmekesisus, mis on ühiskonnale väga vajalik."

Keeruline ühiskond nõuab professionaale

Tulevikus võiksid meie koolid Kuurme arvates olla suured haridus- ja teadmuskeskused, kus käivad eri vanustes inimesed. "Seal peavad olema oma professionaalsuse nõuded, sest mida keerulisemaks ühiskond läheb, seda professionaalsem peab olema inimene — professionaalne haridus ei ole lihtne," ütles Kuurme, "töö ja vaev jääb alati haridusega kaasnema, aga seal sees võib olla lõbu ja nauding."

Kuurme soovib kõigile õppuritele algavaks õppeaastaks rõõmu. "Lisaks ka sellist väärtust, millest meil on vähe räägitud, see on tänumeel, et õpilased näeksid, mis neil on olemas ja oskaksid seda ka hinnata," ütles Kuurme.

Ta rõhutas, et Eesti ühiskonnas võiks olla vähem ülbust ja konkureerimist. 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...