Kaupade eksport kasvas mais 8 protsenti

Kaupade eksport suurenes mais võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8 protsenti ja import 3 protsenti.

Pilt: Scanpix

Kaupade eksport kasvas mais 8 protsenti

Toimetaja: Toomas Raag

Kaupade eksport suurenes mais võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8 protsenti ja import 3 protsenti.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis oli 62 miljonit vähem kui möödunud aasta samal ajal, teatas statistikaamet.

Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Mais olid kaupade ekspordi peamine sihtriik Soome, mis moodustas 16 protsenti kogu kaupade ekspordist, järgnesid Rootsi 11 protsendiga ja Läti 9 protsendiga.

Eksport suurenes enim Hispaaniasse 34 miljoni euro võrra, Hollandisse 28 miljoni euro võrra ja Norrasse 24 miljoni euro võrra. Hispaaniasse ja Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete nagu õlide, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli eksport ning Norrasse mitmesuguste tööstustoodete, näiteks kokkupandavate puitehitiste eksport.

Enim ehk 17 miljoni võrra kahanes eksport Belgiasse, kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid, mis moodustas 15 protsenti kogu kaupade ekspordist, mineraalsed tooted moodustasid 14 protsenti kogu ekspordist. Puitu ja puittoodete, mitmesuguste tööstustoodete ning mehaaniliste masinate ekspordi osatähtsus oli kõigil 10 protsenti.

Ekspordi kasvu mõjutas enim mitmesuguste tööstustoodete väljaveo suurenemine 28 miljoni euro võrra, mehaaniliste masinate eksport kasvas 23 miljoni euro võrra ning metalli ja metalltoodete eksport 22 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 9 protsenti ning re-eksport 7 protsenti. Enim suurenes mitmesuguste Eesti päritolu tööstustoodete väljavedu.

Mais imporditi kõige enam ehk 13 protsenti kaupu Soomest, järgnesid 11 protsendiga Saksamaa ning 10 protsendiga Leedu ja Rootsi. Kõige rohkem suurenes import Rootsist ja Leedust, mõlema kasv oli 15 miljonit eurot. Import Venemaalt kasvas 11 miljoni euro võrra.

Rootsist suurenes enim elektriseadmete, Leedust mineraalsete toodete ja Venemaalt keemiatööstuse tooraine ning toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam ehk 44 miljoni euro võrra Valgevenest, selle põhjus oli mineraalsete toodete nagu mootorikütuse ja raske kütteõli sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mis moodustasid 13 protsenti kogu kaupade impordist, järgnesid 12 protsendiga transpordivahendid ja mineraalsed tooted ning 11 protsendiga mehaanilised seadmed.

Kõige enam ehk 21 miljoni euro võrra suurenes nii mehaaniliste masinate kui ka keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu. Enim ehk 51 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu.

Laadimine...Laadimine...