Keskkonnaagentuur jagab soovitusi hundi, karu ja koeraga trehvamisel

Keskkonnaagentuur jagab soovitusi, kuidas käituda metsloomade, nagu näiteks karu ja hundiga kohtudes, samas märgib agentuur, et inimestele kujutavad metsloomadest suuremat ohtu koerad.

Pilt: Scanpix

Keskkonnaagentuur jagab soovitusi hundi, karu ja koeraga trehvamisel

Toimetaja: Toomas Raag

Keskkonnaagentuur jagab soovitusi, kuidas käituda metsloomade, nagu näiteks karu ja hundiga kohtudes, samas märgib agentuur, et inimestele kujutavad metsloomadest suuremat ohtu koerad.

Keskkonnaagentuur nendib, et reeglina ei tasu metsas viibides karta ei hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid, kuna metsloomad pelgavad inimest ja loomu poolest hoiduvad kohtumisest ise.

Nii on huntidel kaasasündinud väga tugev inimhirm ning reeglina põgeneb susi inimest tajudes ise. Kui loom inimest ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Agentuur soovitab mitte jätta loomseid või muid toidujäätmeid oma kodulähedasse metsa või hoovile. Kui hunt inimest märkab, kuid ei lahku või läheneb, tuleb inimesel taanduda. Loomale ei tohi keerata selga. Metsa ei tohi minna minna lõastamata koeraga, kes omaniku nägemisulatusest väljaspool jookseb. Hunt võib koeras näha saaklooma või konkurenti ning teda rünnata. Kui hunt ründab koera, siis tee võimalikult valju häält, et oma lähedalolekust märku anda. Ebatavaliselt julge hundiga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid.

Hundi rünnaku korral tuleb käituda samamoodi, nagu koera rünnaku puhul.

Ka karu oma loomult inimpelglik, enamus rünnakuid on aset leidnud emakarude poolt poegi kaitstes või jahi käigus peale nende haavamist. Sel sajandil on karu Eestis inimest rünnanud kolmel korral. Kui inimene õigesti käitub, laheneb olukord poegi kaitsva emakaruga kohtumisel karu kurja hääle ja petterünnakuga. Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest. Kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal.

Karu kohates ei tohi looma jälitada, läheneda karupoegadele või püüda loomaga kontakti otsida. Kõneleda tuleb valjult ja rahulikult, kuid mitte karjudes. Karuga tuleks otsest ja ainitist silmsidet, agressiivsuse märke ja järske liigutusi.

Karust tuleb taganeda selg ees tuldud teed loomast eemale ning loomale ei tohi selga keerata. Poegadega emakaru vaateväljas ei tohi joota ega puu otsa ronida.

Kui karu peakski inimest ründama, tuleb teeselda surnut – heita kõhuli maha ja katta pea ja kael kätega. Karu ei näe lamavas inimeses enam ohtu ja lahkub.

Keskkonnaagentuur nendib, et metsas võivad inimesele hoopis suuremat ohtu kujutada inimesega metsas kaasas olevad või omapäi hulkuvad koerad.

Iga koer, ka kõige sõbralikumana näiv, võib teatud tingimustel hammustada. Kõige ohtlikumad on koerakarjad, seega tuleb vältida paiku, kus selliste karjade olemasolu on võimalik.

Lahtist agressiivsena näivat koera nähes tuleb rahulikult muuta suunda, et hoiduda koeraga kohtumisest. Võimalusel tuleb jätta koera ja enda paiknemise vahele mingi objekt — pink, prügikast, känd, puu, jalgratas. Koera ei tohi provotseerida ning ise agressiivselt või ähvardavalt käituda. Koeraga tuleb vältida silmsidet. Koera eest ei maksa põgeneda joostes, kuna koer näeb põgenejat saagina. Põgenemine on edukas ainult juhul, kui inimene jõuab ohutusse kohta enne koera. Võimalusel tuleks ronida puu otsa, müüri või aia peale.

Ründavat koera võid proovida takistada liiva või mulla viskamisega või vee pritsimisega näkku. Kui võimalik, tuleks seada enda ning koera vahele puukaigas, kott, paksem jope või mõni muu ese. Koer hammustab reeglina liikuvat vahendit. Ründe korral tuleks üritada suruda see koera hammaste vahele.

Kui koer ründab ning ohvril pole võimalust varjuda või end aktiivselt kaitsta, siis tuleb viskuda põlvili maha kägarasse, võimalusel tõmmata pähe kapuuts, hoida nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. 

Laadimine...Laadimine...