Kesklinn saab lähiajal juurde 300 põhikoolikohta

Ümberkorraldustega saab kesklinn lähiajal juurde 300 vanemate soovidele vastavat põhikoolikohta, lisaks loob linn rohkem tugevaid kool ka väljaspool kesklinna, paljude laste kodudele lähemal.

Pilt: Powerhouse
Haridus

Kesklinn saab lähiajal juurde 300 põhikoolikohta

Ivo Karlep

Ümberkorraldustega saab kesklinn lähiajal juurde 300 vanemate soovidele vastavat põhikoolikohta, lisaks loob linn rohkem tugevaid kool ka väljaspool kesklinna, paljude laste kodudele lähemal.

"Lapsed peavad saama käia kodu lähedal koolis, mida ka nende vanemad heaks kooliks peavad," põhjendas ümberkorraldusi Tallinna hariduses abilinnapea Mihhail Kõlvart. "Kõige suurem on probleem kesklinnas, kus õpib väga palju lapsi, kes elavad mitte ainult teistes Tallinna piirkondades, vaid ka Tallinnast väljaspool. Probleemi üks lahendus on uute koolikohtade loomine, eriti põhikooli jaoks."

Kõlvart nentis, et kogu Tallinna koolivõrk vajab ulatuslikku reformi. "Muutusi tuleb päris palju, need aitavad kaasa Tallinna koolivõrgu tasakaalustamisele linna eri piirkondade ning laste ja lapsevanemate ootuste vahel."

Kaks kooli korda

Kõige suurem kulu lähiajal on Gustav Adolfi gümnaasiumi uue algklasside maja ning Linnamäe Vene lütseumi hoone renoveerimine, mis kokku läheb linnale maksma ligi 10 miljonit eurot.

"Kuna Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium ühendatakse Linnamäe Vene lütseumiga, vabaneb Kalamajas suur viiekümnendate aastate keskel ehitatud koolihoone, millest kujundatakse tänapäevane Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside maja," selgitas haridusameti juhataja Andres Pajula. "Loome kesklinna ligi 600 kvaliteetset põhikoolikohta, millega tekib väga hinnatud Kalamajja 300 uut koolikohta."

Hea haridus igast koolist

Pajula nentis, et Tallinna Merekalda koolis on õpilaste arv olnud pidevas languses, toetus riigieelarvest sõltub aga õpilaste arvust ning väikese õpilaste arvuga ei saa õpetajatele pakkuda piisavalt tööd ja palka. "Seepärast ühendame Merekalda kooli Kuristiku gümnaasiumiga. Sügisel algava õppeaasta teisel veerandil hakkavadki Merekalda kooli õpilased õppima Kuristiku gümnaasiumis."

"Eesti hariduses on tekkinud revolutsiooniline olukord – PISA testide põhjal on põhjust kogu maailma ees justkui uhkust tunda, kuid koolide tase on väga erinev. Põhikoolide lõputunnistuste viitel on erinev kaal ning need ei mõõda õpilaste tegelikke teadmisi ja oskusi," ütles Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Ta lisas, et õpilane, kes on mõnes koolis viieline, ei ulatu tegelikult matemaatikas, füüsikas või isegi eesti keeles gümnaasiumisse pääsemise tasemeni. Ka põhikooli 3. ja 6. klasside riiklike tasemetööde tulemused on kooliti liiga erinevad.

"Tihti puudub vanematel ja õpilastel usaldus kodulähedaste koolide vastu ning nende koolide maine on madal," ütles Agur. "Ometi peaksid kõik koolid olema ühtlaselt head ja tugevad ning inimesed peaks usaldama kõiki koole. Haridusvõrgu muudatus Tallinnas, kus tugevate ja mainekate koolide kogemusi saab kanda edasi suuremale hulgale õpilastele, on väga tervitatav. Heade koolide väärtuste edasikandmine koolide ühendamise või õppehoonete lisamisega korraga suuremale hulgale õpilastele annab võimaluse saada paremat haridust. Vana-Kalamaja õppehoone kasutamine sulandub meie igapäevasesse kooliellu meeldivalt ja sujuvalt," lisas Agur.

Uue õppehoone tänapäevastamine on direktori sõnul paras proovikivi: "Siin me mingit hinnaalandust ei tee. Koos arhitektidega püüame välja arendada nüüdisaegse õpikeskuse."

Tulevikuks valmis

"Tänapäeva lapsed haaravad uusi ideid ja tehnoloogia arengut lausa lennult, nad vaatavad, kuidas masinad tegelikult töötavad," rääkis Agur. "Õpilased vaatavad tulevikku. Nad on täielikult integreerunud infoühiskonda ja meil, täiskasvanutel, on tuli takus, et selle kõigega kaasas käia. See on see maailm, kuhu me oma haridusega peame sobituma. Me peame pakkuma neile lastel kaasaegses maailmas vajalikku kompetentsi."

Aguri arvates tuleb silmas pidada sedagi, et võib-olla ei olegi varsti enam traditsioonilisi klasse, vaid huvipõhised õpperühmad. "Lastel on ka oma liikumisvajadused ja sellega peame samuti uute kooliruumide puhul arvestama," mainis ta.

Direktor rõhutas, et liikumise alla ei mõtle ta ainult kehalise kasvatuse tunde, vaid liikumist kogu koolipäeva jooksul. "Meil on teatavasti suur õpetajate põud. Miks ei võiks siis juba gümnaasium hakata suunama noori inimesi saamaks õpetajaks?" küsis Agur, kelle meelest võiks nende kool hakata tulevikus ka pedagoogikat õpetama. "Ja praktikakohaks saavad olema meie oma algklassid."

Laadimine...Laadimine...