Keskpank avaldas pensionimuudatuste mõjuanalüüsi detailsema selgituse

Eesti Pank avaldas reedel pensionisüsteemis kavandatud muudatuste mõjuanalüüsi üksikasjalikuma teksti, võrreldes oktoobri keskpaigas avaldatud kokkuvõttega on nüüd lähemalt selgitatud analüüsi meetodeid ja kasutatud eeldusi.

Pilt: Scanpix

Keskpank avaldas pensionimuudatuste mõjuanalüüsi detailsema selgituse

Toimetaja: Toomas Raag

Eesti Pank avaldas reedel pensionisüsteemis kavandatud muudatuste mõjuanalüüsi üksikasjalikuma teksti, võrreldes oktoobri keskpaigas avaldatud kokkuvõttega on nüüd lähemalt selgitatud analüüsi meetodeid ja kasutatud eeldusi.

"Teises sambas kogub endale pensionisääste rohkem kui 700 000 Eesti inimest ja tulevikus peaks teisest sambast tulema kolmandik inimese pensionist. Esimene ja teine sammas ei võistle omavahel, vaid täiendavad üksteist," ütles Eesti Panga president Madis Müller pressiteate vahendusel. 

Keskpanga president rõhutas, et pensionisüsteemi muutes oleks vastutustundlik alustuseks kirjeldada muudatuste mõõdetav eesmärk ja oodatav pikaajaline mõju.

"Praeguste muudatuste käigus ei ole selgitatud, kui suuri pensione plaanib valitsus Eesti inimestele tulevikus tagada ja kuidas neid rahastada. Nõnda tähtis küsimus vajaks enne olemasoleva pensionisüsteemi aluste muutmist laiemat ühiskondlikku kokkulepet," nentis Müller. 

Eesti Panga oktoobri keskel valminud mõjuanalüüsist selgus, et kogumispensioni vabatahtlikuks tegemise tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

Valitsuse plaanitud moel pensionisüsteemi muutmine võib keskpanga hinnangul tuua kaasa lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju.

Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg. Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem, märkis keskpank. 

Eesti Panga mõjuanalüüsi põhjal selgus, et valitsuse plaanitud muudatuste puhul on kolm suurt muret, millele oleks vajalik leida lahendus.

Esiteks, kui fondidest lahkub palju inimesi, siis tõenäoliselt tuleb mõnel fondil müüa varasid, mida kiiresti müüa on raske. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad pensionikogujad.

Teisalt leiab keskpank, et pärast muudatusi on fondidel riskantsem osta varasid, mis on tootlikumad, kuid mida on raskem kiiresti müüa. "Kuidas tagada, et edaspidi ostaksid fondid tulevaste pensionäride jaoks varasid, mis oleksid tootlikumad?" küsis keskpank. 

Kolmandaks on viimastel aastatel pensionifondid teinud investeeringuid Eesti ettevõtetesse ja mänginud olulist rolli ettevõtete rahastamises. Eesti Pank küsib seejuures, kuidas täita tekkivat tühimikku Eesti ettevõtete rahastamises, mis on võimaldanud ettevõtetel tootlikkust parandada ja uusi töökohti luua?

Augusti teisel poolel avaldas valitsus teise pensionisamba plaanitava reformi põhimõtted. Septembri alguses teatas keskpank, et avaldab hiljemalt oktoobri keskpaigas mõjuanalüüsi, et hinnata muudatuste mõju lähiaja majandusele ning pikema aja jooksul avalduvat mõju maksukoormusele ja riigirahandusele.

Rahandusministeerium saatis selle nädala kolmapäeval teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu kooskõlastusringile, reformiga kaasnevad ka mõned muutused kolmandas sambas.

Muudatuste jõustudes muutuks teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Tekib juurde ka võimalus sambasse sissemaksed peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Ise investeerida soovijatele tekib fondist lahkumisel võimalus suunata see 6 protsenti teise samba raha oma pensioni investeerimiskontole.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes saaks ta muudatuste jõustudes otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Võttes teisest sambast raha välja pensionieas, oleks tulumaks tavapärasest soodsam. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekiks kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või selle olemasolu korral kolmandast sambast.

Seni teise sambasse kogutud raha on kavas maksta välja kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, jaanuaris, mais ja septembris ehk samadel kuudel, kui toimub pensionifondi osakute vahetamine. 

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.

Laadimine...Laadimine...