"Me oleme ennekõike keskendunud sellele, mis koolis ja lasteaias toimub. Proovime seda katta, kuna seal möödub enamus lapse ärkveloleku ajast," ütles HTM-i koolivõrgu osakonna peaspetsialist Jürgen Rakaselg. Eesti Lastekaitse Liidu juhi Tõnu Poopuu sõnul esineb kiusamist ka huvitegevuse ajal, sest kiusamine pole seotud ühe konkreetse valdkonnaga, vaid inimestega. Kiusamise all kannatab umbes viiendik lastest.
Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) koostatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon keskendub koolides ja lasteaedades toimuvale, kuid jätab suuresti tähelepanuta koolivälise tegevuse.
“Praegu ei ole huviharidusse minek olnud üldse fookuses. Me oleme ennekõike keskendunud sellele, mis koolis ja lasteaias toimub. Proovime seda katta, kuna seal möödub enamus lapse ärkveloleku ajast,” ütles HTM-i koolivõrgu osakonna peaspetsialist Jürgen Rakaselg BNS-ile.
Ta tunnistas, et pole näinud ka ühtegi uuringut, mis käsitleks koolivälisel ajal kiusamise teemat. “Aga teema on kindlasti selline, mis vajab mõtlemist ja arutelu,” lisas Rakaselg.
“Kuna kiusamise teema ei ole seotud ühe konkreetse valdkonnaga, vaid inimestega, lastega ja sellega, kus nad on, siis on see teemaks ka huvitegevustes ja trennides,” ütles BNS-iga vestelnud Eesti Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu. “Küsimus on selles, kui teadlikud on teemast õpetajad ja treenerid. Pigem on küsimus selles, et teemat tuleks viia oluliselt laiema inimeste rühmani – et milles kiusamine seisneb ja kuidas reageerida,” rääkis Poopuu.
Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretär Siim Sukles ütles BNS-ile, et EOK tervitab ministeeriumi initsiatiivi kiusamisvastase haridustöö kontseptsiooni väljatöötamisel ning on konkreetsete ettepanekute puhul valmis koostööks kiusamise vähendamisel.
“Sport oma olemuselt aitab kiusamise vastu võidelda, õpetades lastele ja noortele selliseid väärtusi nagu meeskonnatöö, tolerantsus, üksteisega arvestamine. Sport teeb tugevamaks nii vaimselt kui füüsiliselt, annab enesekindlust ning õpetab enda ja teiste eest seisma, austades treeningukaaslasi, juhendajaid, konkurente. Samuti aitab sport läbi koostegemise kaasa sõprussuhete arengule ja integratsioonile,” märkis Sukles.
Eesti Jalgpalliliidu (EJL) avalike suhete juht Mihkel Uiboleht tunnistas, et sellist projekti nagu näiteks kiusamisvaba kool ei ole EOK ega ministeeriumid spordis seni ellu kutsunud.
“Ma arvan, et küsimuse teravik ei ole treenerite koolituses, sest ka kiusamisvaba kooli programm ei ole ju ainult suunatud õpetajate koolitamisele, vaid seal on kaasatud ka õpilased, lapsevanemad ja kogu koolikeskkond,” märkis Uiboleht.
“Kui kiusamise teema võetakse riiklikult lisaks koolisüsteemile ka spordi kaudu lahendada, siis kiusamisvaba kooli kõrval on ülesehituse poolest heaks eeskujuks Heateo Sihtasutuse ja jalgpalliorganisatsioonide poolt veetav projekt SPIN,” viitas Uiboleht projektile, mille raames arendatakse jalgpallioskuste kõrval ka laste sotsiaalseid oskusi.
“Jalgpalliliit ise on täiendanud treenerite koolitust lastekaitse osaga, mis puudutab treeneri eetilist ja pedagoogilist käitumist, sealhulgas kuidas treener käituma peab, et mitte last karistada, millised on erinevate otsuste ja tegevuste tähendused, vanuselised iseärasused ja muu selline,” lisas Uiboleht.
Ka Poopuu mainis lastega tegelemist jalgpalli kaudu, kasutades Inglismaa näidet. “Inglise jalgpalliföderatsioon koolitab treenereid selles osas, kuidas lastega suhelda ka psühholoogilises mõttes. Ja sama moodi ka lapsevanematega,” rääkis Poopuu. Ta viitas vanemate sagedasti halvale käitumisele laste võistluste ajal. “Vanematepoolne reaktsiooni on ka võistlustel päris palju näha – kuidas karjutakse laste peale,” ütles lastekaitse liidu juht.
“Aga minu teada ka Eesti jalgpalliliit pöörab sellele tähelepanu üsna tugevasti,” lisas ta.
“Eestile kui väiksele riigile on see veel eriti valus, ku kaotame mõne talendi seetõttu, et ei ole teda suutnud suhtlemis- või sotsiaalsete probleemide tõttu (trennis) hoida,” rõhutas Poopuu.
Teaduslikult on tõestatud, et kiusamise tagajärjed on sügavad ja pikaajalised. Kiusamine mõjutab nii kiusamise ohvri kui ka kiusaja rollis olijat, samuti pealtnägijaid ja on nii isiksusliku arengu kui ka ühiskonna tervise jaoks olulise negatiivse mõjuga protsess, öeldakse kiusamisvaba haridustee kontseptsioonis.
Ehkki Eesti lasteaiad ja koolid tegutsevad heas usus ja pingutavad igaüks oma parima äranägemise järgi, on raske väita, et viimase kümne aasta jooksul oleks kiusamise vähendamise osas olulist muutust saavutatud. Erinevate uuringute kohaselt on Eestis kiusamine jätkuvalt tõsine probleem, märgitakse samas.
Erinevate uuringute põhjal kannatab kiusamise all umbes viiendik lastest.
