Kliimaspetsialist Kristjan Piirimäe: Eesti on rohetehnoloogiate arengus isegi Venemaast maha jäänud

"Inimene on kindlasti kliimamuutuste ja globaalse soojenemise taganttõukaja. Kahjuks on aga rohemajanduse arengu osas Eesti Euroopa riikide hulgas viimasel kohal," ütles kliimaspetsialist ja teadlane Kristjan Piirimäe. "Mina selle tunneli lõpus hetkel valgust ei näe."

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Kliimaspetsialist Kristjan Piirimäe: Eesti on rohetehnoloogiate arengus isegi Venemaast maha jäänud

Kairi Ervald

"Inimene on kindlasti kliimamuutuste ja globaalse soojenemise taganttõukaja. Kahjuks on aga rohemajanduse arengu osas Eesti Euroopa riikide hulgas viimasel kohal," ütles kliimaspetsialist ja teadlane Kristjan Piirimäe. "Mina selle tunneli lõpus hetkel valgust ei näe."

Kliimaspetsialisti ja teadlase Kristjan Piirimäe sõnul on Ameerika Ühendriikide taganemine kliimakokkulepetest kahetsusväärne, sest USA-d ennast peetakse maailma kõige suuremaks saastajaks.

"Ameerika Ühendriigid on väga suured kliimamuutuste põhjustajad. Kui rääkida kliimagaasidest, siis on nad väga oluliseks globaalseks osapooleks," ütles Piirimäe.

Piirimäe hinnangul pole küsimus vaid USA suuruses, sest pindalalt on suuremad näiteks Hiina ja India, vaid selles, milline on kasvuhoonegaaside heide inimese kohta. "Hiina ja India puhul on see palju väiksem kui Ameerikal," märkis Piirimäe.

Piirimäe selgitas, et teadaolevalt on just Ameerika Ühendriikidel kasvuhoonegaaside vähendamisel suur roll, sest Aasias ei ole seda võimalik teha. Oma tubli panuse on tema sõnul andnud ka Euroopa, kus tihe töö sellel suunal käib.

Jõukus saastab keskkonda

Piirimäe lisas, et suure saastamistempo taga USA puhul on kindlasti tegemist ka jõukuse ja elustiiliga, millest paljud ei soovi loobuda. "Jõukuse tulemusena ongi tekkinud suur tarbimine ja ühest tagajärjeks ongi kasvuhoonegaaside heide," nimetas Piirimäe ja lisas, et asi ei ole mitte ainult selles, et ameeriklastel on palju raha, vaid ka suhtumine on selline, et tarbitakse palju rohkem, kui reaalne võimekus on. "See on ka üks põhjus, miks Ameerika nii suurtes võlgades on."

Piirimäe sõnul on USA kliimavastases suhtumises küsimus ka odavas energias, mida hea meelega kasutatakse. "Võrreldes Euroopaga on neil energia väga odavalt käes. Selle tulemusena tulebki enamus saastet just sellest valdkonnast," nentis Piirimäe.

Kliimasoojenemise keerukad põhjendused

Kogu kliima soojenemise ümber toimuv on Piirimäe sõnul väga keeruline, eriti just ajalisest perspektiivist vaadeldes. "Tegelikult me elame kahe jääaja vahel ja kliima on ajaloos olnud soojem, kui ta praegu on," selgitas Piirimäe.

Piirimäe lisas, et tegelikult ka täpselt ei teata seda, millised on kliima stsenaariumid ja milline saab olema temperatuuri kõikumine lähikümnendil. Selge pole ka see, milline ja kui suur  saab tulevikus olema inimese osa kliimamuutustes.  Järjest rohkem koguneb tõendeid selle kohta, et siiski inimtegevus põhjustab kliimamuutuseid ka tulevikus," ütles Piirimäe. 

Piirimäe lisas, et mõningane teadmatus ju selles osas võib olla ka teadlastel, aga vale oleks ka öelda, et kuna me ei tea, siis me ei peaks ka midagi tegema. "Keskkonnakaitses kehtib ettevaatusprintsiip. Ka siis, kui ei teata, peaks olema võimalikult ettevaatlik. Kui me teeme midagi, mis loodusele kahju tekitab, aga me ei tea, kui palju see kahju tekitab, siis peaks vähemalt olema ettevaatlikum ja vältima seda kahju tegemist," rääkis Piirimäe.

Reostavate fossiilkütuste võidukäik

Fossiilikütuste põletamine on Piirimäe sõnul aga endiselt üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. "Siia nimistusse võiks veel lisada nafta, gaasi ja kivisöe," jätkas Piirimäe ja lisas, et Eesti kõige suuremaks probleemiks on endiselt põlevkivi.

Piirimäe hinnangul mängib olulist rolli kliimaküsimustes aga ka metsade vähendamine, mille tulemusena eraldub süsihappegaas. "Ka soode kuivendamisel laguneb orgaaniline aine ja siis hakkavad ka sood toimima süsihappegaaside heitjana," selgitas Piirimäe.

Piirimäe märkis, et tegelikult on väga oluline jälgida ka seda, mis meres toimub, sest meri iseenesest puhverdab väga palju süsinikku, mis mujal tekib.

Rohetehnoloogia tulevik

Piirimäe hinnangul on aga Ameerika Ühendriigid selgelt rohetehnoloogiate väljatöötamises maailmas esirinnas, kuid kahjuks on Eesti selles osas täielik mahajääja. "Eesti majandusedu võib väga palju tulevikus sõltuda sellest, kuidas õnnestub eksportida rohetehnoloogiaid," lisas Piirimäe.

Piirimäe selgitas, et rohemajanduse areng on Eestis vägagi algeline. "Siin ma ei räägi mitte ainult Euroopa riikidest aga ka Venemaast oleme taga," lisas Piirimäe.

Piirimäe  selgitas, et Eesti taandarengu põhjuseks rohetehnoloogia valdkonnas on endiselt põlevkivi küsimus. "Eestis on küll välja töötatud kliimapoliitika põlevkivist elektri tootmise lõpetamiseks aga samal ajal on meil välja töötatud ka maapõue strateegia, mis on vastuolus kliimapoliitikaga," selgitas Piirimäe ja lisas, et lühidalt võiks kõige selle peale öelda, et põlevkivi ahjuajamine jätkub.

"Mina selle tunneli lõpus hetkel valgust ei näe," nentis Piirimäe.

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...