KODANIKUÜHENDUS: Eesti metsaseadus on loodud lühinägelikult, justkui sellel polekski pikaajalist mõju

"Olukorras, kus suurtöösturid üha enam väikeomanike maid kokku ostavad, on neil üha hõlpsam suuri tükke maha raiuda. Seega tekib kahtlus, et väikeomanike toetamise õigustuse tähe all soodustatakse tegelikult suuromanike suuri lageraieid," kritiseerib kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ettepanekut eemaldada metsaseadusest naaberkinnistute raieplaanidega arvestamise kohustust. Lugemisel olev metsaseadus on ühenduse hinnangul lühinägelik ja loodusvaenulik.

Pilt: Scanpix

KODANIKUÜHENDUS: Eesti metsaseadus on loodud lühinägelikult, justkui sellel polekski pikaajalist mõju

"Olukorras, kus suurtöösturid üha enam väikeomanike maid kokku ostavad, on neil üha hõlpsam suuri tükke maha raiuda. Seega tekib kahtlus, et väikeomanike toetamise õigustuse tähe all soodustatakse tegelikult suuromanike suuri lageraieid," kritiseerib kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ettepanekut eemaldada metsaseadusest naaberkinnistute raieplaanidega arvestamise kohustust. Lugemisel olev metsaseadus on ühenduse hinnangul lühinägelik ja loodusvaenulik.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul tuleb praegu teisel lugemisel olevas metsaseaduses loobuda kuuskede raievanuse alandamisest viljakates kasvukohatüüpides 60-70 aastani. Hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Kodanikuühendus leiab, et raievanuse alandamise kompenseerimiseks vastu võetud salu- ja laanemetsa range kaitse vajakute likvideerimine ei ole piisav, et sellest tingitud kahju korvata.


"Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide poolt avaldatud uuringust selgus juba aasta tagasi, et intensiivne raie ohustab üha enam ka meie metsade elustikku. Teadlaste töö näitas, et kõige ohustatumad on vanades kuusikutes elunevad puiduseened, kellest mitmed kalduvad juba Eestiski haruldased olema ja elama vaid põlismetsades," kirjutab  EMA oma arvamusavalduses. "Paraku on puitu lagundavatel seentel metsaökosüsteemis täita oluline roll, sest eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse."

"Keskkonnaministeeriumi õigustus, et muudatus puudutab vaid 4200 hektarit metsamaad, näitab paraku Eesti metsamajandajate mõtlemise lühinägelikkust, sest arvestatud on vaid esimese aastaga lisanduvaid raievõimalusi, justkui polekski seadusel pikaajalist mõju," nendib EMA.

Kodanikuühenduse hinnangul tuleb metsaseadusest välja võtta ka punkt, mis ei kohusta metsateatise esitamisel enam arvestama naaberkinnistu raieplaanidega. "Hetkel tohib metsa raiuda vaid see, kes esimesena teatise esitab, ning see takistab mitme kõrvutiasuva kinnistu lagedaks raiumist. See piirang peab jääma sisse, sest vastasel juhul võivad hakata tekkima hiiglaslikud lagedaks raiutud alad," kirjutab EMA. "Olukorras, kus suurtöösturid üha enam väikeomanike maid kokku ostavad on neil üha hõlpsam suuri tükke maha raiuda. Seega tekib kahtlus, et väikeomanike toetamise õigustuse tähe all soodustatakse tegelikult suuromanike suuri lageraieid."

Praegu kehtiv metsaseadus ei suuda  säilitada EMA sõnul Eesti metsade liigirikkust ja terviklikkust.

Metsade terviklikkuse säilitamiseks peab kodanikuühenduse hinnangul kehtestada keeld väliskapitalil põhinevatele Eesti metsafirmadele. "Põhjus on tõsiasjas, et sellise skeemiga saab ületada piirangut, mis oli mõeldud selleks, et välismaalased Eestit süsteemselt kokku ei ostaks," märgivad kodanikud.

Lisaks peaks loobuma plaanist hakata Eesti elektrijaamades biomassist laialdaselt elektrit tootma. "Uuemad uuringud on seadnud tõsise kahtluse alla puidupõletamisest sündiva energia „rohelisuse". Samuti on oht, et elektri tootmiseks vajaliku puidu varumisega kaasnev raiumise intensiivsus kahjustab oluliselt meie metsade elustikku ja liigirikkust," kirjutab EMA.

Riigil tuleb EMA sõnul korraldada kõigis Eestimaa metsades põhjalik ja erapooletu inventuur, et selgitada välja, kui palju meil on erinevas vanuses metsa, võsa ja raiesmikke. "Kui me aga raiume küpse metsa, mille juurdekasv on kogumahult minimaalne, siis on seal 5-10 aasta pärast noorendik, mis annab statistikasse järjest võimenduva juurdekasvu, mille arvelt saab omakorda vanade puistute kallale minna," kirjutavad metsakaitsjad. "Selle tulemusel väheneb selliste metsade osakaal, mida tavainimene metsaks nimetab. Suureneb raiesmike ja noorendike osakaal mis Metsaseaduse tähenduses metsa alla kvalifitseeruvad. Seda ei saa kindlasti nimetada ökosüsteemi säilitamiseks."

Laadimine...Laadimine...