Kohtla-Järve soovib Jõhvit endaga liita

Pärast võimupööret Jõhvi volikogu esimeheks saanud Teet Enok ütles maikuus, et jutud, nagu kavatseks Jõhvi nüüd hakata arutama Kohtla-Järvega liitumise teemat, ei vasta tõele ning ühinemiskõnelusi jätkatakse seniste läbirääkimispartneritega.

Pilt: Scanpix

Kohtla-Järve soovib Jõhvit endaga liita

BNS

Pärast võimupööret Jõhvi volikogu esimeheks saanud Teet Enok ütles maikuus, et jutud, nagu kavatseks Jõhvi nüüd hakata arutama Kohtla-Järvega liitumise teemat, ei vasta tõele ning ühinemiskõnelusi jätkatakse seniste läbirääkimispartneritega.

Kohtla-Järve tegi Jõvile ja veel neljale vallale ettepaneku alustada liitumiskõnelusi, kirjutab Põhjarannik.

22. juunil Kohtla-Järve volikogus vastu võetud määruses seisab: "Algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ning teha ettepanekud Jõhvi vallavolikogule, Toila vallavolikogule, Kohtla vallavolikogule, Kohtla-Nõmme vallavolikogule, Mäetaguse vallavolikogule alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus."

Volikogu aseesimees Aarne Berendsen vastas küsimusele, miks Kohtla-Järve on meelt muutnud, kuna varem oli linnajuhtide retoorika, et linn kellelegi ühinemisettepanekut ei tee, nii: "Küsida võib alati, ega küsija suu pihta lööda."

Siiani on Kohtla-Järve linnajuhid rääkinud, et neil pole huvi kellelegi ühinemisettepaneku tegemiseks ning kui keegi selle Kohtla-Järvele teeb, võetakse see arutada. Kui aga Jõhvis toimus tänavu maikuus võimupööre, kus pärast kolme saadiku Teet Enoki, Vadim Jerjomenko ja Sergei Andrejevi fraktsiooni K.Õ.V.A. ühinemist senise opositsiooniga vahetati välja vallavalitsus ja volikogu juhtkond, hakkas liikuma info, et Kohtla-Järve on meelt muutnud, kirjutab Põhjarannik.

Algul ei olnud eelnõus märgitud Mäetaguse valda, kuid volikogu liige Jüri Kollo tegi ettepaneku lülitada sinna ka Mäetaguse vald, mis samuti maakonna keskregiooni kuulub. Volikogu liige Svetlana Skorobogatova oli sellega päri, öeldes, et paljud Mäetaguse lapsed tulevad Kohtla-Järvele pärast põhikooli lõpetamist haridusteed jätkama.

Kohtla-Järve volikogus hääletas 15 volikogu liiget Jõhvi, Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Mäetagusega ühinemiskõneluste alustamise ettepaneku poolt ning üks jäi erapooletuks, kirjutab Põhjarannik.

Pärast võimupööret Jõhvi volikogu esimeheks saanud Teet Enok ütles maikuus, et jutud, nagu kavatseks Jõhvi nüüd hakata arutama Kohtla-Järvega liitumise teemat, ei vasta tõele ning ühinemiskõnelusi jätkatakse seniste läbirääkimispartneritega. Nendeks on Kohtla, Toila, Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse vald. Enok kinnitas eelmisel nädalal Põhjarannikule varem väljendatud seisukohta ja ütles, et ei tea ühtegi Jõhvi volikogu liiget, kes sooviks Kohtla-Järvega ühinemist. "Meie fraktsioon seda kindlasti ei poolda," sõnas ta.

Toila volikogu esimees Roland Peets ei näe võimalust, et vald võiks ühineda Kohtla-Järvega. "See pole Toilale põhimõtteliselt vastuvõetav," sõnas ta. Peetsi sõnul on Jõhviga ühinemine Toila jaoks loogiline, sest Toila on alati olnud maavald ning Jõhvi ajalooline maakonnakeskus ka nõukogude ajal, kui siin asus maapiirkondi hallanud rajoonivalitsus.

Tema väitel on praegu ühinemisläbirääkimisi pidavad Jõhvi, Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse "algusest peale deklareerinud, et me ei räägi ühinemisest ei Kohtla-Järve linnaosadega ega ka Kohtla-Järve linnaga tervikuna".

Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman ütles, et selline ühinemine Kohtla-Järvega on põhimõtteliselt võimalik, kuid praegu ta ei näe sellel perspektiivi. "Need kes praegu on ühinemiskõneluste laua taga, on öelnud välja, et Kohtla-Järvega ei ühineta. Puht poliitiliselt ei ole selline ühinemine vajalik ega võimalik," sõnas ta.

Ka Mäetaguse volikogu esimees Veljo Kingsep oli kindel, et Mäetaguse ei hakka Kohtla-Järvega läbi rääkima, sest praegu käivad vallal ühinemiskõnelused lisaks keskregiooni valdadele ka lõunaregiooni omavalitsustega. "Kolmanda poolega me küll enam läbi rääkima ei hakka," sõnas tal.

Laadimine...Laadimine...