Kohtunikud arutlevad täiskogul kohtulahendite üle

2018. aastal tegid Eesti kohtud ligikaudu 62 000 kohtuasja lõpetavat lahendit. Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul on iga kohtulahendi kvaliteet kohtusüsteemi jaoks oluline.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Kohtunikud arutlevad täiskogul kohtulahendite üle

Toimetaja: Sandra Lepik

2018. aastal tegid Eesti kohtud ligikaudu 62 000 kohtuasja lõpetavat lahendit. Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul on iga kohtulahendi kvaliteet kohtusüsteemi jaoks oluline.

Täna toimub Tartus VSpa hotelli konverentsikeskuses kaheksateistkümnes kohtunike iga-aastane täiskogu, mis võtab seekord fookusesse kohtulahendi kui kohtute töö kõige olulisema osa.

"Kohtulahendi eesmärk on õigusvaidluse lahendamine ning õigusrahu taastamine. Et ka avalikkus saaks aru, mida ja mis põhjusel kohus otsustas, peavad lahendid olema selged ja mõistetavad – igast kohtulahendist peab menetlusosalisele veenvalt selguma, kuidas kohus lõpptulemuseni jõudis," ütles Kõve. 

Täiskogul esinevad ettekannetega õigus- ja kohtusüsteemi arengust riigikohtu uus esimees Villu Kõve ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks tutvustab Euroopa Kohtu kohtujurist ja riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe kohtunike eetikakoodeksi ja kohtunike täiskogu kodukorra muutmise eelnõu. 

Samuti on kavas  täiskogu peateemale keskenduvad ettekanded. Kohtulahendist kui tarbetekstist kõneleb Tartu ülikooli keelte ja kultuuride kolledži direktor Kersti Lepajõe. Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind arutleb enda ettekandes kohtulahendis võõrastele seisukohtadele tuginemise üle.

Õigustehnoloogia ettevõtte ExtendLaw asutaja Evert Nõlv selgitab lähemalt otsingusüsteemide toimimist ja kohtulahendi struktureerimise mõju kohtulahendi leitavusele.

Täiskogu päeva lõpetab paneeldiskussioon, mis keskendub seekord kohtulahenditele esitatavatele nõuetele kiiresti muutuvas maailmas. Arutelu juhatab Viru maakohtu kohtunik Heili Sepp, kelle sõnul on infoühiskonna arengud loonud olukorra, kus kohtulahendid on üha altimad välismaailma mõjudele ja ootustele. „Olulisem kui kunagi varem on mõelda läbi, kes on meie lahendite adressaadid ja kuidas kirjutatud tekstist võidakse aru saada. Kui eelöeldu võiks suunata mõnd suuremale ettevaatlikkusele, siis sama oluline on ka mõneti vastupidine ootus, mille sõnastas paar päeva tagasi riigikohtu esimees: kohtunik võiks olla sõnakas."  

Tänasele täiskogule eelnes eile ka riigikohtu esimehe vastuvõtt, kus anti üle kohtute aumärgid Tallinna ringkonnakohtu kohtunikule Meelika Aavale ja äsja ametist lahkunud endisele riigikohtu esimehele Priit Pikamäele. Meelika Aava pälvis aumärgi pikaajalise laitmatu töö ja silmapaistvate saavutuste eest kohtunikuna. Priit Pikamäed tunnustati eriliste teenete eest Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arendamisel. Samuti anti üle parima koolitaja auhind, mis läks sel korral Tallinna ringkonnakohtu kohtunikule Sten Linnule.

Laadimine...Laadimine...