Kohtutäitur: välismaale pagenud elatisvõlgnikud on suureks probleemiks!

"Kui võlgnik elab püsivalt mõnes välisriigis, näiteks Egiptuses ja talle ei kuulu Eestis vara, siis me täitemenetlust läbi viia ei tohigi," tõdes Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, kelle sõnul jäävad käed selliste rongavanemate tabamiseks lühikeseks.

Pilt: Scanpix

Kohtutäitur: välismaale pagenud elatisvõlgnikud on suureks probleemiks!

Ragne Jõerand

"Kui võlgnik elab püsivalt mõnes välisriigis, näiteks Egiptuses ja talle ei kuulu Eestis vara, siis me täitemenetlust läbi viia ei tohigi," tõdes Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, kelle sõnul jäävad käed selliste rongavanemate tabamiseks lühikeseks.

Eestis on alates 2015. aastast on miinimumelatise suuruseks pool miinimumpalgast (390 eurot) ehk 195 eurot. Paraku ei saa ka seda raha oma lapsele kätte ligi 12 000 üksikvanemat. Kokku on elatisraha nõudeid Eestis üle 10 miljoni euro. Ajaleht Pealinn uuris Tallinna kohtutäitur Risto Sepalt, miks on tekkinud selline olukord. 

Milliseks elatisraha maksjaks Te Eesti meest hindate?

Elatisraha maksmise puhul eristame kahte juhtumit – ühel juhul on elatisraha välja mõistetud ja mees maksabki, teisel juhul on elatisraha välja mõistetud, aga seda isik vabatahtlikult ei maksa ja need juhtumid tulevad meile täitemenetlusse. Selles protsessis elatisraha kätte saamine on samasugune probleem nagu kõikide teistegi võlanõuete puhul. On palju nõudeid, kus inimesed jõuavad kokkuleppele aga palju ka neid, kus kokkuleppele ei jõutagi. Paraku on ka täitemenetluses nõudeid, mida ei saagi täita. Samas, kui me räägime täitmise üldisest protsendist, siis see on üsna hea võrreldes Euroopaga. Kui Euroopas öeldakse, et see on 10-14% vahel, siis Eestis on see 40-50% piirimail, see tähendab, et kõikidest nõuetest üleüldse saame kätte ligi pool.

Kui palju on neid mehi, kellel oleks raha oma lapse toetamiseks, aga nad lihtsalt ei taha seda teha?

Taevale tänu, selliseid mehi on minu praktikas olnud väga vähe. Täitemenetluses me kutsume neid pahatahtlikeks võlgnikeks. Iseenesest on see indikatsioon näha, kes hoiduvad pahatahtlikult kõrvale, ja kes tegelikkuses ka ei saa maksta. Õnneks on nende kuritahtlike tegelaste kohta karistusseadustikus ka meede olemas – kui tuvastatakse, et sa ei taha maksta oma lapsele elatisraha, aga sul on see võimalus olemas, siis selle eest võib karistada kas rahatrahvi või vabadusekaotusega.

Tihti kaovad mehed  nelja tuule poole ja lapse emal pole aimugi, kus riigis mees võib elada ja talle ei saagi elatisnõude teadet edastada. Mida teha siis?

Seadus sätestab, et see kelle vastu on elatisraha nõue esitatud, peab olema teadlik sellest, et tema vastu on nõue. Alles seejärel saab alustada raha sissenõudmist. Õnneks on elatisraha nõuete puhul selline kord, et kutse saab kätte toimetada ka nn avalike teadaannete kaudu.

Kas see kehtib ka juhtudel, kui mees on välismaal ja ilmselt ei loegi Eesti avalikke teateid?

Elatusraha rahaliste nõuete puhul see meetod kehtib. Samas on kohtutäituri ülesandeks teha kõik, et see inimene ülesse leida. Kui aga on mehe elukohariik ja aadress teada, kuid mees pole näiteks eestlane ja ei mõista eestikeelseid avalikke teadaandeid, saab kohtutäitur kasutada ka eri riikide saatkondade abi, et teade vastavasse keelde tõlkida ja meheni toimetada. Need kulud saab pärast täitekulude kaudu tagasi nõuda. Kui aga tõesti kõik on ära proovitud ja tegemist on elatisraha nõudega, siis see Eesti Vabariigi poolt väljatöötatud meede avalike teadaannete läbi toimib. Me ei saa ju üldse menetlust alustada, kui see esimene kättetoimetamise toiming pole olnud edukas. Sealt edasi saab minna juba vara arestimise ja realiseerimiseni.

Mida teha, kui mehel polegi Eestis vara, aga välisriigis supleb ta kullas-karras?

Kui võlgnik elab püsivalt mõnes välisriigis ja talle ei kuulu Eestis vara, siis me täitemenetlust läbi viia ei tohigi. Siis me peame andma sissenõudjale soovituse teha seda justiitsministeeriumi vahendusel. Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse kaudu peaks see naine minema kohtusse, saama kohtust jõustunud kohtulahendi, kus tema kasuks on elatisraha välja mõistetud, ja selle lahendiga tuleb justiitsministeeriumi vahendusel minna selle riigi keskasutusse, kus elatisraha maksmisest kõrvalehoidja elab.

Selle riigi keskasutus suunab elatisraha täitmisnõude edasi. Meie kohtutäiturite osa täitemenetluses piirdub Eesti vabariigi territooriumiga. Meie saame midagi teha, kui võlgnik kas elab Eestis või omab vara Eestis, aga kui pole ühte ega teist, siis täitemenetlust võlgniku kohta läbi viia ei saa. Samas ei piisa menetluse alustamiseks sellest, et inimene on rahvastikuregistri järgi Eesti elanik aga tegelikkuses ei ela siin – inimese elukoht peab olema kontrollitav. Ka ei saa me arestida võlgniku pangakontot, kui tal seda Eestis pole, aga välismaal on.

Kas meil on ka rongaemasid?

Mina tean oma praktikast nimetada vaid ühte juhtumit, sest reeglina hoolitsevad emad oma laste eest. See oli väga kurb juhtum – tegemist oli noore naisega, kes oli jäänud elu hammasrataste vahele ja temast sai eluheidik. Ta langes narkootikumide küüsi ja lõpetas hooldekodus.

Kuidas suhtute loodavasse elatusabifondi?

Mina kolme lapse isana olen kahe käega selle poolt, sest see on igati tänuväärne mõte. Kui me mõtleme sellel, kes on Eesti vabariigi tulevik, siis need on ju lapsed. Ja neid lapsi, kes ei saa elatisraha kätte, tuleb toetada riigi vahenditest ja elatisraha fondi puhul saaks laps oma raha kohe. Selge, et kui laps saab kohe raha, on tal tunduvalt suuremad võimalused arenguks. Lapse soodne arengukeskkond omakorda tagab riigi püsiväärtuste säilimise. See oleks minu arvates parem lahendus, kui hakata kitsendama mingite vahenditega võlgnike õiguseid (autojuhiloa, relvaloa, kalapüügiloa ära võtmised).

Kui see on nii vajalik fond, siis miks seda Eestis siiani pole? Elatisrahafond toimib juba meie naaber riikides Lätis ja Leedus.

Eestis käivad sel teemal veel põhiolemuselt poliitilised kõnelused, aga ma usun et me jõuame üsna pea sinnamaani, et ka meil Eesti on see elatusfond olemas.

Kus saab tasuta õigusabi elatisraha välja nõudmise protsessi alustamiseks? Sageli jääb nõue esitamata, kuna pole raha advokaadi palkamiseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda annab elatisraha küsimustes tasuta juriidilist nõu. Täpsemat infot leiab nende kodulehelt  www.kpkoda.ee. Samuti saab abi Eesti Lastekaitse Liidust http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/tasuta-oigusabi/.

Elatisraha sissenõudmine pole mitte ainus, mida kohtutäitur lapse heaks saab teha. Milliste lastega seotud tegevustega kohtutäitur veel tegeleb?

Kohtutäiturid tegelevad ka laste üleandmisega ja see on problemaatiline teema. Sisuliselt tähendab see seda, et kui kohtulahendiga on sätestatud lapse ühelt vanemalt teisele üle andmine, siis selles osaleb kohtutäitur. See toimub juhtudel, kui kohtumenetluse käigus tuvastatakse, et see vanem, kelle käes laps on, ei tohi last kasvatada. Tihti on selle otsuse põhjuseks asjaolu, et lapse huvid pole selle vanema juures igakülgselt tagatud.

On ette tulnud isegi lapserööve, kus on proovitud last üle riigipiiri viia. Mulle endale on laste üleandmise menetlused emotsionaalselt kõige raskemad – on olukordi, kus ei saa minna ja võtta lapselt käest kinni ja öelda, et ma viin su isa juurde, kuigi seadus lubaks. Lapsevanemana on  mul endal kõige kurvem neist lastega seotud menetlusi kõrvalt vaadata.   

Väga suur roll laste õiguste eest seismisel on ka õiguskantsleril lasteombudsmanina. Tema väljaütlemisi jälgitakse väga tähelepanelikult. Alles  27. märtsil tegi Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru konverentsil "Laps ja tema kolm K-d: kodu, kool, kirik" ettekande Eesti seadustest ja kuidas need lapsi kaitsevad ning mida oleks vaja muuta – seal oli palju juttu ka sellest, kuidas pole õige lastega seotud täitemenetlustes kasutada jõudu. Praegu on kohtutäituril teoreetiliselt olemas õigus kasutada laste kohtumise või laste üleandmise menetluses jõudu. Meie praktika on selline, et minule teadaolevalt pole siiski üksi täitur lapse üleandmise või kohtumismenetluste juures jõudu kasutanud. Meie selline õigus traumeerib eelkõige last ja ka tema vanemaid.

Kui ema ja isa on lahutatud ja näiteks ema läheb isa teadmata lapsega reisima – kas see on siis lapserööv või lihtsalt reisile minek?

Meil on nii, et ega lennujaamas keegi ei küsi "palun näidake mulle teise lapsevanema kirja". Meie riigis vist eeldatakse, et kui ka ei elata koos, siis last kasvatakse koos. Mina arvan, et Eestis pole see probleem veel nii suur, et peaks sellise küsimuse tõstatama, sest lapse väljaandmisi on menetluslikult veel nii vähe. Mul endal on menetluses praegu 24 000 aktiivset täiteasja ja viimase seitsme aasta jooksul sain eelmisel aastal siis ühe lapse suhtlemiskorralduse menetluse. 

Mainisite, et tegelete ka ebaseadusliku joomise ja suitsetamise eest trahvi saanud lastega. Kuidas need asjad politseist Tei2ni jõuavad?

Kohtutäitur tegeleb tõesti ka lastele mõistetud joomise ja suitsetamise eest väljanõutud trahvide sissenõudmisega. Esmalt teeb politsei protokolli ja laps peab siis selle vanemale andma, et vanem saaks trahvi ära tasuda. Tihti lapsed arvavad, et kui ma emale-isale protokolli ei anna, siis vanem ei saagi õigusrikkumisest teada. Tegelikult saab ikka küll, siis tuleb mängu kohtutäitur, kes vanemalt hakkab trahvi sisse nõudma.  Viimase 15 aasta jooksul on minul sellist asja ette tulnud vaid 2-3 korda.

Laadimine...Laadimine...