Kohus: riik peab kandma kooselupere lapsendamise rahvastikuregistrisse

Tallinna halduskohus tegi veebruaris otsuse, millega kohustas siseministeeriumi kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab põlvnemissuhet tõendama kohtumäärusega, mis ei peaks lapsendamissaladust arvestades üldse kõrvaliste isikuteni jõudma, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele. 

Pilt: Scanpix

Kohus: riik peab kandma kooselupere lapsendamise rahvastikuregistrisse

BNS

Tallinna halduskohus tegi veebruaris otsuse, millega kohustas siseministeeriumi kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab põlvnemissuhet tõendama kohtumäärusega, mis ei peaks lapsendamissaladust arvestades üldse kõrvaliste isikuteni jõudma, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele. 

Kahest naisest ja nende vastastikku lapsendatud lastest koosnev pere pöördus Eesti Inimõiguste Keskuse ja advokaadibüroo Sirel ja Partnerid toel kohtusse mullu augustis, teatas inimõiguste keskus BNS-ile. Pere lugu nägi välja sarnane mitmete teiste kooseluperede omaga: armastatuga sõlmiti kooseluleping, taotleti üksteise laste lapsendamist, saadi sellele kohtust heakskiit, kuid avastati seejärel, et perekonnaseisuamet keeldub kandmast lapsendamisfakti rahvastikuregistrisse. 

Põhjendusena, miks riik kannet ei tee, nimetati kooseluseaduse rakendusaktide puudumist ning seda, et rahvastikuregistris ei ole lahtreid, mis lubaks sinna kanda kaks ema või kaks isa. "Nii tekitati kahetsusväärne olukord, kus ühe andmebaasi lahtrite nimetuste tõttu koheldi osa seaduslikult lapsendatud lastest teistega võrreldes ebavõrdsetena," sõnas peret kohtus esindanud advokaadibüroo Sirel ja Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper. 

Perel aitas kohtusse pöörduda Eesti Inimõiguste Keskus ning seda Eesti inimeste annetuste toel. "Pere läks kohtusse lahendama ebaõiglust enda suhtes, kuid lisaks lootsime, et sellest võib tulevikus abi olla ka teistel kooselupaaridel," ütles inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. 

Registrikande tegemata jätmine tähendas praktikas kooseluperedele, et lastega seotud toimingute tegemiseks tuli endaga kaasas kanda mitmeleheküljelist kohtumäärust ning loota, et seda võetakse erinevates asutustes arvesse. 

Tallinna halduskohus otsustas 9. veebruaril anda vaidluses õiguse kooselupaarile ning kohustas siseministeeriumi tegema registrikande. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab põlvnemissuhet tõendama kohtumäärusega, mis ei peaks lapsendamissaladust arvestades üldse kõrvaliste isikuteni jõudma, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele. Praeguseks on registrikanne tehtud ning Eesti Inimõiguste Keskuse andmetel ei plaani ministeerium kohtuotsust vaidlustada. 

Kohus mõistis välja kooselupere kasuks 1695 eurot menetluskulusid. Perekond on teinud otsuse annetada see raha Eesti Inimiõiguste Keskusele, aitamaks tulevikus teistel oma põhiõiguste eest seista. 

Inimõiguste keskuse esindaja sõnul oli tegu vaid ühe näitega kooselupaare tabanud segadusest, mille põhjus on rakendusaktide puudumine ning kohtus käimine nende puudumist ei asenda. "Kooseluperede probleemid lahendab tervikuna siiski alles kooseluseaduse rakendusaktide võimalikult kiire vastuvõtmine," lisas Grossthal.

Eesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu valitsusväline inimõigusorganisatsioon, mille eesmärk on luua iga inimese inimõigusi austav Eesti.

Laadimine...Laadimine...