Kohus: Sämi silla liiklusavariis mängis suurt rolli riigi tegevusetus

Kui riik nõudis 2014. aastal Lääne-Virumaal Sämi sillal ränka liiklusõnnetusse sattunud veoki omanikfirmalt suur kahjutasu taristu kahjustamise eest, siis Viru maakohus rahuldas tänase lahendiga nõude vaid 15 protsendi ulatuses, märkides, et liiklusõnnetuse toimumises mängis suurt rolli riigi enda eelnev tegevusetus.

Pilt: Scanpix

Kohus: Sämi silla liiklusavariis mängis suurt rolli riigi tegevusetus

Kui riik nõudis 2014. aastal Lääne-Virumaal Sämi sillal ränka liiklusõnnetusse sattunud veoki omanikfirmalt suur kahjutasu taristu kahjustamise eest, siis Viru maakohus rahuldas tänase lahendiga nõude vaid 15 protsendi ulatuses, märkides, et liiklusõnnetuse toimumises mängis suurt rolli riigi enda eelnev tegevusetus.

2014. aasta. 8.mail kell 23.55 toimus Sõmeru vallas Sämi sillal traagiline avarii, kui haagisega veoauto sõitis remondis oleva silla teepiiretest läbi ning silla tammist alla, kus paiskus vastu silla betoonist konstruktsiooni. Veoauto juht hukkus. Kriminaalmenetluses tuvastati, et õnnetuse põhjustas hukkunud juht ning seega menetlus lõpetati, vahendas BNS.

Et sild muutus varisemisohtlikuks, pidi maanteeamet tellima hulga lisatöid, millest osa hüvitas kindlustusandja, osa jäi aga hüvitamata. Seetõttu pöörduski riik hagiga veokijuhi tööandja AS-i Roolid vastu, nõudes viimaselt ligi 50 000 eurot. Kohus vähendas aga väljamõistetava hüvitise suurust 15 protsendini ja mõistis riigile välja 7466,33 eurot.

Kohus pidas nõuet üldjoontes põhjendatuks, nõustudes hagis kahjunõude osas esile toodud õiguslike selgitustega. Kohus järeldas tõenditest, et sillakonstruktsioon sai kannatada seetõttu, et veoauto sellele vastu sõitis, ühtlasi nõustus hagejaga ka selles, et veokijuht käitus õigusvastaselt, liigeldes teel lubatust suurema kiirusega. Nii lugeski kohus põhjendatuks kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude, leides samas, et õnnetuse põhjustas kahe olulise faktori koostoime - esiteks antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamine juhi poolt, teiseks maanteel oleva sillaremondi mittenõuetekohane märgistus. Ekspertiisi põhjal asus kohus aga seisukohale, et sillaremondi mõjuala korrektne märgistus oleks õnnetuse ära hoidnud.

Kohus märkis, et riik kui maantee omanik rikkus õnnetuse toimumise ajal kehtinud teeseaduses sätestatud kohustust võimaldada teel ohutult liigelda. „Ohutu liiklus teeremondi puhul tähendab seda, et remondist tulenevad ümberkorraldused tuleb nõuetekohaselt nähtavaks teha,“ märkis kohus. "Riik, jättes üldteadaolevalt tiheda liiklusega maanteel paigaldamata kohustuslikud, ohutusnõudeid tagava liikluskorraldusliku märgistuse, lõi ohuolukorra, mille puhul muutus liiklusõnnetuse toimumine, eeldusel, et autod kasutavad teed eesmärgipäraselt, väga kõrgeks. Hageja tegevus, õigemini tegevusetus lõi potentsiaalselt rohkearvulisele hulgale teekasutajatele sedavõrd suure ohu olukorra, et ükskikule kostjale on raske ette heita omakorda hagejale kahju tekitamist,“ seisab kohtuotsuses.

Arvestades, et riigi raskele hooletusele järgnes liiklusõnnetus, mille tagajärjel mõlemad osalised said varalist kahju ja lisaks kostja töötaja suri, vähendas kohus kahjuhüvitist 15 protsendini nõudesummast. „Antud kaasuses peab kohus oluliseks seda, et eksijaks on Eesti Vabariik, kes peaks oma institutsioonide kaudu seaduskuulekuse aspektist oma riigi kodanikele olema eeskujuks ehk vastutustundlikult välistama olukorra, kus ta ise tema enda poolt kehtestatud nõudeid ei järgi, " märkis kohus, lisades, et hagejal ei oleks määrusepärase nõuetekohase märgistuse paigaldamine olnud suur kulu ja vaev, võrreldes talle endale ja kostjale saabunud tagajärje raskusega.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja pooltel on õigus otsus edasi kaevata 30 päeva jooksul.

Laadimine...Laadimine...