Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöös selgus, et õpilaste tervisealase elukvaliteedi tagamiseks peavad õpetajad vähendama õpilaste suhtes kontrollivat ja hirmutavat käitumist ning pöörama rohkem tähelepanu käitumisele, mis toetaks õpilaste iseseisvust.
“Autonoomsuse toetamise positiivne mõju ja kontrolliva käitumise negatiivne mõju käivad mööda eri radu. Kui õpetaja hirmutab õpilast, siis hilisem tunnustamine seda hirmutamist ei korva. Vaja on vähendada kontrollivat käitumist. Me peame koolides mõlemale käitumisele rohkem tähelepanu pöörama,” tõdes Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorandi Henri Tilga.
Doktoritööst selgus, et õpilaste tervisealase elukvaliteedi parandamiseks peavad kehalise kasvatuse õpetajad vähendama kontrollivat käitumist ja hirmutamist, mida ilmestab ehedalt Tilga tehtud illustreeriv video.
Ebatõesed uskumused
Ekslik on uskumus, et lapsega peabki nõudlik olema. “Sellisel käitumisel on lühiajaline mõju aga pikaajaliselt see soovitud tulemusi ei too, sest kui õpilane satub olukorda üksi, kus ta ise peab asju korraldama, siis ta ei käitu nii nagu teda on kästud ja kontrollitud. Selline lapse käitumine on seotud vajadusega aru saada, miks on üks või teine asi oluline ja ta peab endale tähenduse looma. Kui õpilane mõistab selle väärtust, mida ta peab tegema, siis tõenäoliselt ta selle ka sooritab,” kinnitas Tilga. “Seega pole mõtet üritada õpilastest kuulekaid käsutäitjaid kasvatada vaid neile tutvustada, selgitada, mis on just sellele õpilasele sobiv ja milles on tema hea.”
Tilga sõnul tunnistavad lapseeast noorukiikka jõudvad noored uuringutes, et nad on kehaliselt vähem aktiivsed, neil on keskendumisraskusi, nende kognitiivne võimekus õppimisel on kahanenud ja ka suhted õpetajatega ei ole nii head, kui võiks olla.
“Siin on võtmetegur selles, kuidas õpilane tajub õpetajat. Enesemääratlemise teooria järgi jaotub õpetajate käitumine kaheks: õpilasi kontrollivaks ja nende autonoomsust toetavaks. Kui esimesel juhul on õpetaja suhtumine pigem käskiv, õpilaste valikutes paindumatu, siis teisel juhul on õpetaja õpilast mõistev, ta annab õpilasele asjakohast teavet, valikuid ja võimalusi,” selgitas Tilga.
Doktorandi uuringutulemused näitasid, et kehalise kasvatuse õpetajatel tuleb pakkuda õpilastele kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust. “See tähendab, et õpilase tervisealase elukvaliteedi toetamiseks peaksid kehalise kasvatuse õpetajad püüdma õpilast mõista, tundma huvi tema soovide vastu, teda julgustama ja suurendama tema enesekindlust, looma diskussiooni, selgitama, miks midagi õpitakse, suunama lahenduste leidmisele ja andma ülevaate õppeprotsessist. Õpilastel võiks olla võimalus valida harjutuste, spordivahendite ja harjutuskoha vahel. Õpetaja peaks oskama aktsepteerida erinevaid mõistlikke lahendusi,” kirjeldas Tilga.
Laiem kõlapind
Tilga sõnul kasutatakse uuringu tulemusi Tartu Ülikooli õppekavades, kui ka spetsiifilisematel täienduskoolituste programmides, mida regulaarselt õpetajatele läbi viiakse.
“Õpetajad käisid koolitusel, kus me tutvustasime nii kontrollivat kui autonoomsust toetavat käitumist. Nad võtsid selle info väga soosivalt vastu. Erinevates praktilistes harjutustes me nägime, et nad seda ka kasutasid. Koolituse tagasisides ütlesid õpetajad, et nad soovivad kasutada õpitut ka oma igapäevatöös,” avaldas Tilga lootust.
Uuringud näitavad, et õpilaste tervisealane elukvaliteet on halvenemas. See mõjutab negatiivselt nende kehalist, sotsiaalset, emotsionaalset ja akadeemilist suutlikkust. Kuna noored viibivad suure osa ajast koolis, on nii koolil tervikuna kui ka kehalise kasvatuse õpetajatel õpilaste tervisealasele elukvaliteedile oluline mõju.
Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakonna spetsialistina töötava Henri Tilga doktoritöö hõlmab nelja uuringut, milles andsid oma osa 28 kehalise kasvatuse õpetajat ja 3870 üheteistkümne- kuni viieteistkümneaastast õpilast 75 Eesti koolist. Doktoritöö praktiline eesmärk on kujundada kehalise kasvatuse õpetajates teadlikkust nii autonoomsuse toetust pakkuvast kui ka kontrollivast käitumisest ning nende mõlema mõjust õpilastele.
Henri Tilga kaitseb doktoritööd “Õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja autonoomsust toetava ja kontrolliva käitumise tajumise mõju õpilaste psühholoogilistele vajadustele ja tervisealasele elukvaliteedile” 27. augustil kell 14.00 Tartu Ülikooli senati saalis.
Henri Tilga juhendajad on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordipedagoogika teadur Vello Hein ja kehalise kasvatuse didaktika dotsent Andre Koka.
