Koread viivad välja relvad külma sõja aegsest rahukülast

Kaks Koread viivad välja kõik relvad ja likvideerivad vahipostid külma sõja aegsest nõndanimetatud rahukülast, kus relvastatud sõdurid on silmitsi seisnud aastakümneid.

Pilt: Scanpix

Koread viivad välja relvad külma sõja aegsest rahukülast

Toimetaja: Moonika Tuul

Kaks Koread viivad välja kõik relvad ja likvideerivad vahipostid külma sõja aegsest nõndanimetatud rahukülast, kus relvastatud sõdurid on silmitsi seisnud aastakümneid.

Ühine julgeolekuala, tuntud ka kui Panmunjomi rahuküla, on olnud nii pingekolle kui diplomaatia võtmepaik kahe Korea vahel sestsaadik, kui nad 1953. aastal teineteisest eraldusid, vahendas BNS Lõuna-Korea kaitseministeerium .

See on ainus koht 250 kilomeetri pikkusel piiril, kus USA juhitava ÜRO väejuhatuse ja Põhja-Korea sõdurid silm-silma vastu seisavad.

Alates reedest hakkab seal osana kahe riigi diplomaatilisest sulast desarmeerimine, ütles ministeeriumi pressiesindaja Choi Hyun-soo.

"Minu teada läheb kõik kavakohaselt," lisas Choi.

Panmunjomis allkirjastati 1953. aastal relvarahu, mis lõpetas verise Korea sõja.

See oli kavandatud neutraalseks tsooniks kuni nõndanimetatud kirvemõrvani 1976. aastal, kui Põhja-Korea sõdurid ründasid seal lõunakorealasi ja ameeriklasi, kes üritasid kärpida vaadet segama hakanud puud ning tapsid kirvega kaks USA sõjaväelast. Selle intsidendi järel lõpetati seal koos patrullimine ja kõik jäid rangelt oma poolele.

Nüüd hakkab pärast tsooni demilitariseerimist seda valvama 35 relvastamata sõdurit mõlemalt poolelt ning turistidele ja külastajatele võimaldatakse liikumisvabadus.

Lõuna- ja Põhja-Korea, mis on tehniliselt endiselt sõjas, leppisid pingete leevendamises piiril kokku läinud kuul Pyongyangis toimunud kohtumisel president Moon Jae-in ja Kim Jong-uni vahel.

Pooled on osana leppest viinud lõpule ka maamiinide eemaldamise ühisest julgeolekupiirkonnast.

Septembrikuine kohtumine kahe riigi liidri vahel oli sel aastal kolmas.

Laadimine...Laadimine...