KOROONATÜSISTUS: Viirust põdenud patsientidel kaob lõhnataju

"Lõhnataju kadumine kestab küll tükk aega pärast seda, kui respiratoorsed sümptomid on kadunud, aga see läheb mööda," selgitas professor Irja Lutsar Tartu Ülikoolist. Ta sõnas, et paljud riigid, nende seas ka Eesti, plaanib koroonat põdenud patsiente poole aasta pärast tagasi kutsuda, et teha korralikud uuringud ja vaadata, millised on jääknähud.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne
Tervis Eesti

KOROONATÜSISTUS: Viirust põdenud patsientidel kaob lõhnataju

Vesta Reest

"Lõhnataju kadumine kestab küll tükk aega pärast seda, kui respiratoorsed sümptomid on kadunud, aga see läheb mööda," selgitas professor Irja Lutsar Tartu Ülikoolist. Ta sõnas, et paljud riigid, nende seas ka Eesti, plaanib koroonat põdenud patsiente poole aasta pärast tagasi kutsuda, et teha korralikud uuringud ja vaadata, millised on jääknähud.

Arstid on täheldanud koroonaviirushaigust põdenud patsientidel mitmeid erinevaid tüsistusi ja haigusi.

Tüsistustest enamik on sarnased neile, mida kohtab ka teiste infektsioonhaiguste puhul, kuid koroonal on ka selliseid tagajärgi, mida arstid ei ole muude haiguste puhul kohanud.

Helsingi ja Uusimaa meditsiiniüksuse HUS nakkushaiguste osakonna juhtiv arst Asko Järvinen ütles, et vaatlused ei põhine veel praeguseks läbiuuritud materjalil.

"Praegu võib öelda, et hinnangud põhinevad suuresti kuulujuttudel. Kogu info, mis praegu on, arstide ja patsientide kogetud ja edasi räägitud jutud," kirjeldas Järvinen.

Ta avaldas, et on tõenäoline, et kergelt või täiesti ilma sümptomiteta koroonaviirust põdenud inimesed kogevad harva ka hilisemaid sümptomeid.

Üks kergematel juhtudel esinev sümptom on lõhnataju kadumine, mis Järvise kinnitusel ei esine ühegi teise tõve järelsümptomina.

"See on tõeliselt põnev detail. Lõhnataju kadumine on tüüpiline gripi sümptom, aga sellist pikemat lõhnataju kadumist ei oska vähemalt mina seostada millegi muu kui koroonahaigusega," tõdes Järvinen.

Ta nentis, et praeguste vaatluste põhjal ei kaota patsiendid siiski oma lõhnataju igaveseks. "Lõhnataju tagasisaamine nõuab patsiendilt treenimist, aga selle tulemusel tuleb see kindlasti tagasi," ütles Järvinen.

Järeldusteks liiga vähe infot

Professor Irja Lutsar Tartu Ülikoolist selgitas, et lõhnataju kadu on mööduv. "Ta kestab küll tükk aega pärast seda, kui respiratoorsed sümptomid on kadunud, aga see läheb mööda," selgitas ta.

Professor Lutsar ütles, et nii lõhna- kui ka maitsemeele kadu ei ole ainult koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid. "Seda esineb ka muude viirustega, aga seekord selle koroonaviirusega on seda tõesti oluliselt rohkem olnud," sõnas ta.

Võimalike permanentsete kahjustuste seisukohast selgitas Lutsar, et me ei tea, kas neid üldse on, aga tema jaoks on väga oluline, mis saab haigust põdenud inimese kopsufunktsioonist.

"Kopse on inimesele õnneks küll suure varuga kaasa antud, aga oluline on, et kuidas taastub kopsufunktsioon neil, kellel on olnud korralik kopsukahjustus," lausus ta.

Lutsar sõnas, et paljud riigid, nende seas ka Eesti, plaanib koroonat põdenud patsiente poole aasta pärast tagasi kutsuda, et teha korralikud uuringud ja vaadata, millised on jääknähud.

"Ja kas need on lõpuks mööduvad või jäävad igaveseks," ütles Lutsar. Ta osundas, et suuremate järelduste tegemiseks on möödunud liiga vähe aega: haigus on Eestiski olnud kolm kuud ja see aeg on ilmselgelt liiga lühike, et pikemaid järeldusi nii haiguse kulu, olemuse, kui edaspidise käitumise kohta teha.

"Minule ei ole silma jäänud, et väga permanentseid tüsistusi oleks kirjeldatud, aga taaskord tuleb rõhutada, et aeg on olnud liiga lühike," rõhutas viroloog.

Lutsar lausus, et tema usub, et koduspüsimine peaks aitama, et seda haigust ei levitataks. "Usun, et niimoodi saame haigust ühiskonnast eemal hoida — see ei ole kellegi süü, et ta saab koroonaviiruse," ütles Lutsar. "See, et pärast piirangute lõpetamist hakkab haigusuhte juurde tulema, see ei olnud kellelegi uudis."

Lutsari hinnangul ei ole kuigi tähtis nakatunute arv ise, vaid hoopis see, kui hästi seda hulka kontrollitakse ja teatakse, kus nad on.

"Minu andmetel teab Terviseamet praegu enam-vähem, kus meil kolded on," ütles Lutsar ja kinnitas, et tema julgeb küll tänavu suvel Saaremaale sõita. "Soovitan kõigil sõita perega Saaremaale, Hiiumaale või Kihnu," sõnas Lutsar.

Laadimine...Laadimine...