Korteriühistute liit: üldkoosoleku saab korraldada virtuaalselt

"Korteriühistute registri jaoks ei pea koosoleku tulemusi täiendavalt allkirjastama - peab olema lihtsalt selge, mida keegi on edastanud ja milline on otsus," selgitas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Korteriühistute liit: üldkoosoleku saab korraldada virtuaalselt

Toimetaja: Sandra Lepik

"Korteriühistute registri jaoks ei pea koosoleku tulemusi täiendavalt allkirjastama - peab olema lihtsalt selge, mida keegi on edastanud ja milline on otsus," selgitas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Paljude korteriühistute tänavuseks murekohaks on iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine, sest ees seisab aasta majanduskava kinnitamine, samas tuleb need viiruse leviku tingimustes edasi lükata või korraldada virtuaalselt, vahendas BNS. 

Mardi sõnul tuleb esikohale seada inimeste tervis ja heaolu. "Vastavalt eriolukorrale ei saa kokku kutsuda üldkoosolekut enne 1. maid. Kui korteriühistu juhatus muretseb, mida teha olukorras, kui uut majanduskava pole kinnitatud, siis kuni uue majanduskava kinnitamiseni kehtib korteriühistu senine majanduskava ning vastavalt sellele esitatakse korteriomanikele ka arveid," selgitas Mardi.

Siiski tuleks Mardi sõnul muuta seadust, sest on selge, et paljud ühistud ei suuda tähtaegselt üldkoosolekuid läbi viia ja esitada korteriühistute registrile majandusaasta aruandeid ning on mures sanktsioonide pärast. "Eesti Korteriühistute Liit teeb ettepaneku, et majandusaasta aruannete esitamise tähtaega pikendataks 2020 aasta lõpuni. Samuti on vaja õiguslikku regulatsiooni olukorras, kus juhatuse liikmete volitused lõpevad ja neid pikendada või valida uusi juhatusi liikmeid ei ole ülaltoodule tuginedes võimalik."

Virtuaalsel koosolekul osaletakse meelsamini

"Nüüd, kui suurem osa inimestest töötab või õpib kodukontoris, on aga korteriühistutel hea võimalus testida uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses lubatud võimalust viia korteriomanike üldkoosolek läbi ilma üldkoosolekut füüsiliselt kokku kutsumata," rääkis Mardi. "Juba enne eriolukorra kehtestamist oli see paljudele ühistutele pääseteeks, sest kui inimesi füüsiliselt on raske kokku saada ja mõned jätavad lihtsalt osalemata, siis virtuaalsest koosolekust võetakse hea meelega osa."

Ühistuliikmete toetusel on Mardi sõnul võimalik sisuliselt läbi viia virtuaalkoosolek. Põhimõte seisneb selles, et võimalik on tavapärase valitsemise raames otsuseid vastu võtta üldhäälteenamusega. "Ent juhul, kui ühistu põhikirjas sisaldub regulatsioon, et koosoleku kokku kutsumise  otsuse vastuvõtmiseks peavad kõik liikmed poolt olema, siis tuleb järgida põhikirjast tulenevat regulatsiooni," toonitas Mardi. "Ehk siis kui teie korteriühistu põhikirjas on klausel, et KÜ otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik korteriomanikud, siis ei saa te virtuaalkoosolekut pidada. Nii et soovitan põhikirja muutmisel see klausel välja võtta ja asendada see seadusest tuleneva põhimõttega,et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest."

Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele.

"Juhul kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt. Sama põhimõte realiseerub ka juhul, kui korteriomanikke on rohkem ja nad kõik nõustuvad otsusega," selgitas Mardi.

Tulemusi ei pea täiendavalt allkirjastama

"Virtuaalkoosoleku puhul ei pea korteriühistute registri jaoks koosoleku tulemusi täiendavalt allkirjastama, peab olema lihtsalt selge, mida keegi on edastanud ja milline on otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad allkirjastama osalenute nimekirja ja saatma selle korteriühistute registrile," selgitas Mardi virtuaalkoosoleku korda.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma.

Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.

Laadimine...Laadimine...