Kosmoseagentuuri juht: Eesti kui kosmoseriik kasvas täna jälle

"Kosmos ei ole enam ammu midagi abstraktset ja kauget, vaid  tähendab võrgustikku, mida meie kõik, iga inimene iga päev, kasutame," rääkis Euroopa kosmoseagentuuri juht Jan Wörner täna suure, satelliitide abil koostatud andmekogu avamisel.

Pilt: Scanpix

Kosmoseagentuuri juht: Eesti kui kosmoseriik kasvas täna jälle

Virkko Lepassalu

"Kosmos ei ole enam ammu midagi abstraktset ja kauget, vaid  tähendab võrgustikku, mida meie kõik, iga inimene iga päev, kasutame," rääkis Euroopa kosmoseagentuuri juht Jan Wörner täna suure, satelliitide abil koostatud andmekogu avamisel.

Andmekogusse korjatakse kokku kõik need satelliitide vaatlusandmed, mis Eesti ametiasutustele, aga ka ettevõtjatele või muudele asjahuvilistele on tööks vajalikud. ESTHubi nime kandev andmekeskus avati täna hommikul moodsas ja pisut ebamaisena mõjuvas, Ernst Öpiku nimelises konverentsikeskuses Ülemistel. See jättis esmamulje, nagu käsitleks uus, satelliitidelt kogutud andmekeskus EstHub endast midagi kitsalt teaduslikku. Tegelikult aga lihtsalt ei teadvusta enamik inimesi, kui sõltuvad ollakse tänapäeva tavaelus satelliitidelt saadavast infost – või siis teenustest.

See kütkestav kosmos  

"Näiteks võib tuua kasvõi navigatsioonisüsteemid," rääkis EstHubi avamisele saabunud Euroopa Kosmoseagentuuri juht Jan Wörner. "Euroopas tegutseb kasvõi satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo, mis aitab inimestel orienteeruda, aga toetab ka hädaabiteenuseid. Kui te näiteks autoga sõidate, ja vaja on leida õige tee või tänav, kasutate samal ajal satelliitnavigeerimisega ka maapinna vaatlussüsteemi andmeid, ehk siis põhimõtteliselt kaarti. Kui me aga räägime ilmateatest, või kliimaprotsessidest laiemalt, siis me kasutame maa jälgimist kosmosest. Ja kui räägime kasvõi televiisori vaatamisest, siis jällegi – pilt tuleb kosmoseseadmete abil."

Wörner rääkis lühiintervjuus Pealinnale veel, et kosmose avarus paneb mõtted ja ideed lendama ja võimaldab üha uusi tehnoloogiaid inimeste heaks.

"Üks on see, et me juba kasutame kosmose abi iga päev. See on olevik. Aga teiseks: kosmos on lihtsalt kütkestav. Ja ta peidab endas suurt tulevikku. Kütkestavus annab meie aju jaoks ääretult positiivseid signaale. Kütkestavus inspireerib. Ja inspiratsioonist motiveerituseni, ehk tahtmiseni midagi uut ära teha on juba väga väikene samm. Sa hakkad kosmost tundma õppides üleüldse paljudest Maa asjadest paremini aru saama. Seega - kosmos aitab meie maailma oluliselt paremaks muuta."

Satelliitvaatlused aitavad mõista kliimamuutusi - kuni niiskustaseme mõõtmiseni välja mõnel konkreetsel maa-alal. Samuti jälgida rahvastikuprotsesse või inimhulkade liikumist.

Ühe sõimalusena on teadusringkondades arutatud ja uuritud, kas näiteks satelliitide kaudu leviv internet võiks välja vahetada kaabellahenduse.

"Siin on olnud mõningaid ideesid, aga kõik sõltub, kuidas edaspidi tehnoloogiad arenevad,» rääkis Wörner. "Suured statsionaarsed satelliidid paiknevad ekvaatori lähedal, ehkki lisaks tiirleb neid orbiidil veel sadu. Eestil ei oleks suurtest satelliitidest seoses internetiga teoreetiliseski võtmes abi. Kuid praegu ma ei julgeks panust teha kummagi võimaluse peale, et kas kaugemas tulevikus saab internet levima satelliitide või kaabli abil, sest see on võistlus ja me ei tea, kes võidab."

"Eesti kui kosmoseriik kasvas täna jälle ja on täieõiguslik Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriik," lisas Wörner veel. "ESTHub on siin võtmetähtsusega partnerlus."

Kui palju on raiutud kusagil metsa, mis olukord valitseb põldudel, millised on jääolud, kuidas on muutunud taimestik. Andmete loetelu, mida satelliitide abil saab, või on vaja koguda, tuleb lõpmatult pikk. Omaette teema oleks politseile ja päästjatele pakutav abi.

Euroopa Liidu programmi Copernicus raames on juba saadetud ja saadetakse lähiaastatel veel orbiidile satelliite ehk Sentinele, kust kogutud andmed on kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad. Selleks et hõlbustada nende andmete kasutamist, on mitmed riigid, kasvõi Soome, Rootsi, Norra, Ühendkunigriik ja Saksamaa loonud riiklikud andmekeskused. Nõnda on toimitud ka Eestis, kus pakutakse nüüd ametitele ja ettevõtetele veel ka andmete analüüsi teenust.

"Praktiline väärtus on sellel andmekogul päris suur,» rääkis pidulikule andmekogu avamise nupuvajutamisele tulnud kosmoseriik Eesti "ema", astrofüüsik Ene Ergma. "Lennuk lendab vaid korraks üle maastiku, satelliitide pealt saad andmeid kogu aeg." Mõistagi on üheks suuremaks andmekasutajaks riigi maa-amet.

Kaugelt näeb lähedalt

ESTHubi avamisel rääkis satelliidi abil kogutud andmete praktilisest kasutusest AS Dateli juht Urmas Kõlli, kes tutvustas varase eelhoiatuse süsteemi Sille.  

"Vaade maale 700-800 km kõrguselt võimaldab olukorda maapinnal üsna täpselt selgitada," rääkis ta. Kõlli sõnul võimaldab Sille ära hoida paljusid võimalikke õnnetusi, sest jälgida saab kõikvõimalikke olulise tähtsusega infra- või tööstusobjekte: teid, sildu, tuumajaamu jne.

"Me saame väga täpselt hinnata objektide liikumist, näiteks kas tõusmist või vajumist," rääkis ta. Näiteks seiratakse Tallinna Sadama kaisid või Eesti Energia elektritootmisel tekkinud tuhamägede settebasseine. "Teenus, mida pakume, on õigupoolest globaalne," rääkis Kõlli. Nii näiteks jälgitakse Kirunas Rootsis allmaakaevanduste shahte. Kõlli toonitas, et tegelikult on satelliitvaatlusteenus väärt ekspordiartikkel.

Andmekogu avamisel viibinud Ene Ergma meenutas, et kosmoseriik sai Eestist 1. mail 2013. Tudengisatelliit ESTCube-1 sai tuule purjedesse ja lendas oma trajektooril 600 km kõrgusel. 42. riigina sai Eesti oma satelliidi. Eesti on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täieõiguslik liikmesriik 2015. aasta sügisest.   

"On vaja, et noored õpiksid oma kätega midagi tegema," rääkis Ergma. "Neid spetsialiste, kes oskaksid teha kõrgtehnoloogilist tööd, on Eestis väga vähe. Satelliidi programmist käis kokku läbi 100-150 tudengit."

"Ma olen väga uhke, et suutsime üheksa aastaga selle tee läbi käia ja meid võeti kosmoseagentuuri täisliikmeks," lisas Ergma. "Peaasi oli teha uks lahti. Ma pidevalt kuulsin, kuidas noored inimesed rääkisid: ma pean Ameerikasse minema, ma pean sinna ja tänna minema, sest ma tahan tegeleda kosmosega. Me ei ole Hiina, kellel talente jalaga segada, sest miljardi hulgas leidub neid ikka palju rohkem."

Laadimine...Laadimine...