Krediidituru ühekülgsus pärsib majanduse kasvu

Krediidituru ühekülgsus pärsib majanduse kasvu (0)

Pealinn

08. veebruar 2017

FinanceEstonia tellitud ja KPMG poolt läbi viidud analüüsist selgub, et Eesti finantsteenuste turg on pea kõige ühekülgsem kogu Euroopas.

Tarbijakrediidi osakaal SKP-st on Eestis muu Euroopaga võrreldes umbes kaks korda väiksem ning finantsteenuste turg koondunud üksikute suuremate pankade kätte.

FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juhi Andrus Alberi sõnul langes majanduskriisist väljudes tarbijakrediidi maht viie aastaga pea kõigis Euroopa Liidu riikides, Eestis seejuures enam kui 40%. “Tarbijakrediidituru areng on üks võimalus Eesti üldise majandusarengu elavdamiseks. Mida mitmekesisem on finantsteenuste sektor, seda arenenum on kogu majandus,” kommenteeris Alber analüüsi järeldusi.

Tarbijakrediidist on kujunenud keskne aruteluteema ülelaenamisest rääkides, ent tegelikkuses on selle sektori panus eraisikute laenukoormusesse pea olematu. Eesti üks murekohti seisneb täna pigem selles, et siinne finantsteenuste turg on Euroopa mõistes liialt ühekülgne. Eestis on viie suurima krediidiasutuse käes 89% varadest. Hullem on Euroopas olukord vaid Kreekas, kus vastav näitaja on 95%.

Samas teenindab universaalpanganduse väline finantsteenuste sektor eraisikuid ja ettevõtteid, keda universaalpangad erinevatel põhjustel ei teeninda.

Oluline on teha vahet 2016. aasta märtsis uuendatud krediidiandjate ja –vahendajate seadusele eelnenud ja kehtiva seaduse alusel praegu toimival turul. “Tarbijakrediidi teenuste turu reguleerimine on vajalik ning seda on täna Eestis piisavalt tehtud – reguleeritud turg töötab mõistlikult,” summeeris Alber.

Tööd tuleb teha selle nimel, et luua kiire kohanemisvõimega ning uuendustele suunatud ettevõtete jaoks sobiv tegevuskeskkond. Muuhulgas tuleks kaaluda, kas Euroopa rangeimad reklaamipiirangud täidavad oma eesmärki või pigem vähendavad ettevõtete võimalusi tuua turule uusi, innovaatilisi ja ka tarbijatele soodsamaid teenuseid.

Samuti tuleb Eestis tööd jätkata finantskirjaoskuse arendamisega, sest tarbijate teadmine turu mitmekesisusest on piiratud. Ranged reklaamipiirangud on siingi takistuseks. “Suur osa tarbijaid ei kaalu enne laenuotsuse tegemist erinevaid alternatiivseid võimalusi. Enamus inimestest valib kodupanga poolt pakutud lahenduse, hoolimata sellest, et mujalt võiks sama teenuse soodsamatel tingimustel saada,” kirjeldas Alber tänast olukorda.

Analüüsist järeldub, et mitmeid tänasel turul eksisteerivaid probleeme ja hirme aitaks lahendada positiivse krediidi registri loomine. Eesti on siiani üks väheseid Euroopa riike, kus selline register puudub.

Tutvu uuringuga “Eesti tarbijakrediidituru olemus rahvusvahelises võrdluses” SIIN.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.