Kristjan Piirimäe: põlevkivi asemel tuleks hoopis teadust rahastada

"On absurdne mõte, et aastal 2050 viskame endiselt põlevkivi ahju, tootes sellest elektrit. Kui maksame sellele tegevusele praegu peale 60 miljonit eurot aastas ja summa muudkui suureneb, on see tegevus aastani 2050 mõeldamatu," rääkis keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe, kelle sõnul tuleks põlevkivi asemel teadust rahastada, sest vaid nii saaksime kõrgtehnoloogiliseks, teaduspõhiseks ja jõukaks inforiigiks. "Teadmistepõhise riigi arengu mõttes liigume väga kiiresti üha tagasi, käime täiega alla. Eesti aju käib alla."

Pilt: Scanpix

Kristjan Piirimäe: põlevkivi asemel tuleks hoopis teadust rahastada

"On absurdne mõte, et aastal 2050 viskame endiselt põlevkivi ahju, tootes sellest elektrit. Kui maksame sellele tegevusele praegu peale 60 miljonit eurot aastas ja summa muudkui suureneb, on see tegevus aastani 2050 mõeldamatu," rääkis keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe, kelle sõnul tuleks põlevkivi asemel teadust rahastada, sest vaid nii saaksime kõrgtehnoloogiliseks, teaduspõhiseks ja jõukaks inforiigiks. "Teadmistepõhise riigi arengu mõttes liigume väga kiiresti üha tagasi, käime täiega alla. Eesti aju käib alla."

"Eesti riik ei ole aru saanud, et on vajalik välja mõelda, mis pärast põlevkivi energeetikast väljumist saab. See tähendab seda, et riik ei vastuta 5000 inimese eest, kes põlevkivi sektoris täna töötavad. Järelikult valitsus ei mõtle neile," lausus keskkonnaekspert Kritjan Piirimäe.

Piirimäe rääkis Tallinna TV saates "Roheline vabariik", et samas valitsus ei eira seda, et põlevkivi varud on end majanduslikus mõttes ammendanud, küll ignoreerib probleemi. "Valitsus taob endale vastu rinda öeldes, et paneb põlevkivi sektorisse igal aastal 60 miljonit maksumaksja raha ja tänu sellele pole need inimesed töötud. Eesti riik ei suuda seda lõpmatuseni teha. Kui suudab, siis väga kõrge hinnaga. 60 miljonit eurot aastas on kolm korda suurem summa Eesti Teadusagentuuri finantseerimisest."

Kui Eesti riik otsustaks, et ei hakka toorainemaaks, vaid saab teaduspõhiseks, oleks Piirimäe sõnul väga lihtne kõnealune 60 miljonit teadusesse panna ehk neljakordistada teaduse rahastamist. "Võtaksime nii suuna kõrgtehnoloogiliseks, teaduspõhiseks ja jõukaks inforiigiks. Selline lihtne poliitiline otsus. On absurdne mõte, et aastal 2050 viskame endiselt põlevkivi ahju, tootes sellest elektrit. Kui maksame sellele tegevusel praegu peale 60 miljonit eurot aastas ja summa muudkui suureneb, on see tegevus aastani 2050 mõeldamatu. See mäng ei vääri enam küünlaid. Teadmistepõhise riigi arengu mõttes liigume väga kiiresti üha tagasi, käime täiega alla. Eesti aju käib alla."

Ka tehnoloogiaekspert Marek Strandberg tõdes, et põlevkivi laiem kasutamine on tänasel päeval majanduslik või poliitiline relikt, kuna selget vajadust selleks ei ole. "Teame, et Põhja- Eestis on tänu põlevkivi kaevandamisele soolane merevesi tunginud kaevandustest põhjavee kihtidesse ja see on pöördumatu protsess. Teame, et ilma Eesti Energia välise abita ei ole väga paljudes asulates enam joogiks kõlblikku vett võimalik saada ja see tuleb sinna iga päeva autodega viia. Kõik see kokku on põlevkivi kaevanduse majanduslik ja sotsiaalne lõks."

Nii põlevkivi kui fosforiidi kasutamine toob Strandbergi sõnul kaasa märkimisväärse keskkonna mõju ja liigirikkuse vähendamist, ka väljasuremise. Lisaks kahjustab inimese enda elupaiku põhjavee kaudu. "Põlevkivitööstuse lootus on ainult selles, et nafta hind kasvab 100 dollari kanti barrelilt. Väga suure tõenäosusega seda ei juhtu. Kui juhtub, siis ainult ajutiselt. Näeme seda, et väga paljud autotööstused on keskendunud elektrisõidukite tootmisele. Tõenäoliselt moodustab aastal 2025 kolmandik kõigist toodetavatest sõidukitest elektrimootori põhinevaks. Põlevkivil ja fossiilsel kütustel seal asja ei ole."

Rääkida, et Eestis on väga oluline toota põlevkivist elektrit, on Stranbergi märkel suheliselt naiivne. "Oleme otsustanud, et meie elektriallikaks on Põhjamaade energiabörs . Seal võime aga täiesti lugupeetavalt ja majanduslikult osaleda mitte põlevkivi-, vaid tuule- ja päikeseenergiaga. Eesti tarbimine on sedavõrd väike, et öelda, et põlevkivi annab meile iseseisvuse, on tänases majandussituatsioonis ja – reaalsus täielik naivism."

Laadimine...Laadimine...