Kultuuriministeerium andis üle kolm Wiiralti stipendiumit

"Õpingud Pallases ning jäägitu pühendumine graafikale – seda kõike võime leida nii Wiiralti eluloost kui ka tänavuste stipendiaatide seniselt loometeelt," arutles kultuuriminister Tõnis Lukas. 

Pilt: Kultuuriministeerium. Fotol on stipendiaat Maria Erikson.

Kultuuriministeerium andis üle kolm Wiiralti stipendiumit

Toimetaja: Sandra Lepik

"Õpingud Pallases ning jäägitu pühendumine graafikale – seda kõike võime leida nii Wiiralti eluloost kui ka tänavuste stipendiaatide seniselt loometeelt," arutles kultuuriminister Tõnis Lukas. 

Kultuuriminister Tõnis Lukas andis täna üle 2019. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid. Laureaatideks osutusid graafikaüliõpilane Maria Erikson, tekstiilikunstitudeng Maryliis Teinfeldt-Grins ning vabade kunstide tudeng Aksel Haagensen.  

Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi makstakse kunstniku teoste kasutamise eest riigile kogunenud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot ning stipendiumiga edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. 

"Eduard Wiiralt elas kahtlemata omas ajas ja temasarnast rohkem ei tule. Seda enam on stipendiume määrates huvitav avastada aegade sidet, teatud korduvuse paradoksi uuenevas elus. Tänavuste stipendiaatide ja Wiiralti vahel on need seosed täiesti selgelt olemas. Õpingud Pallases, jäägitu pühendumine graafikale, paguluse ja kodumaatuse paine – seda kõike võime leida nii Wiiralti eluloost kui ka tänavuste stipendiaatide seniselt loometeelt," arutles Lukas. 

Tänu kunstniku teoste aktiivsele kasutamisele anti välja kolm stipendiumit

Stipendiaat Maria Erikson on Helsingi Kuvatideakatemia teise aasta graafika õppesuuna magistrant. Tema magistrinäituste sarja lähtekohad on puudutus, taju ja mäletamine, keha jälg litokivil, materjalide omavaheline hõõrdumine, lahustumine ning kulumine. Komisjon tõstis tema puhul esile pühendunud, vastutustundlikku ja tundlikku lähenemist pika ajalooga kunstitehnikale, lummavat graafika olemuse sõnastamist ning meisterlikku teostamist praeguses loomeprotsessis. 

Stipendiaat Maryliis Teinfeldt-Grins on Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas neljanda kursuse tekstiilikunstitudeng. Tema kunstnikupositsioon lähtub keskkonnast ja looja rollist tänases maailmas. Pallase lõputöös kaardistab Teinfeldt-Grins oma lapsepõlvemaastikke – 1990. aastate alguse Eestis üles kasvanud noore naise suhet keskkonnaga, tema identiteedi kujunemist. Komisjonile avaldas Teinfeldt-Grinsi looming muljet eri valdkondi siduva ja mängulise lähenemisega, mis moodustas hästi mõtestatud terviku.

Ennast eesti-austraalia kunstnikuks nimetav Aksel Haagensen õpib Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti õppekava teisel õppeaastal. Stipendiaati huvitab lugude jutustamine ja nende mõju inimestele. Oma loomingus on ta kasutanud nii maailmalõpu üle dialoogi pidavaid mikroarvuteid kui ka 1944. aastal Rootsi ja sealt Austraaliasse põgenenud vanaema lugu. Komisjon hindas kõrgelt Haagenseni haaret, tundlikku ja süvenenud lähenemist üleilmselt aktuaalsetele teemadele. Haagensen viibib ka praegu Austraalias, kus ta valmistab ette magistriprojekti kodumaatuse teemal.

Eesti Kunstimuuseum kui Eduard Wiiralti teoste suurim hoidja andis stipendiumi pälvinutele muuseumi kuldkaardid, mis tagavad neile eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse. 

Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum), Liina Siib(Eesti Kunstiakadeemia), Kaspar Tamsalu (Kõrgem Kunstikool Pallas), Elin Kard(Eesti Kunstnike Liit), Peeter Talvistu (Tartu Kunstnike Liit), Marika Agu (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja Maria-Kristiina Soomre (Kultuuriministeerium). Wiiralti stipendiume antakse välja alates 2004. aastast. Pressiteatele on lisatud fotod kahest stipendiaadist.

Laadimine...Laadimine...