KULUNUD SOKID KOKKUOSTU: Millal Eestis hakatakse maksma vanade riiete eest?

Inglismaal arvatakse, et ka vanadel sokkidel on rahaline väärtus ja need saab viia kokkuostu. Ka Eestis peaks hakkama nuputama, kuidas vanu riideid või riidetööstuse jääke paremini koguda, sest euroliidus keelatakse alates 2025. aastast nende sattumine olmeprügisse. "Ma arvan, et ka Eesti ei seisa nendest arengutest kaugel," kommenteeris ringkäitluse ekspert Kerli Kant Hvass raha maksmist vanade riiete eest.

Pilt: Scanpix

KULUNUD SOKID KOKKUOSTU: Millal Eestis hakatakse maksma vanade riiete eest? (2)

Virkko Lepassalu

Inglismaal arvatakse, et ka vanadel sokkidel on rahaline väärtus ja need saab viia kokkuostu. Ka Eestis peaks hakkama nuputama, kuidas vanu riideid või riidetööstuse jääke paremini koguda, sest euroliidus keelatakse alates 2025. aastast nende sattumine olmeprügisse. "Ma arvan, et ka Eesti ei seisa nendest arengutest kaugel," kommenteeris ringkäitluse ekspert Kerli Kant Hvass raha maksmist vanade riiete eest.

Kui palju rändab Eestis prügimäele või –põletusse kasutatud riideesemeid, mis tuleks tegelikult saata ümbertöötlustehastesse? Vastus on, et väga suured kogused, vähemalt tuhanded tonnid aastas, kuid täpset vastust ei tea keegi, sest seda pole kunagi uuritud. Ometi ei saa igavesti silmi kinni pigistada: euroliit nõuab kasutute riiete ümber töötlemist, mitte olmeprügina põletamist.

Hind on igal esemel

Inglise ajaleht The Guardian  teatas hiljuti, et John Lewise kaubamajad ostavad klientidelt tagasi nüüdseks kulunud või sobimatuid rõivaid – sealhulgas aluspesu ja vanu sokke. Iga ese vaadatakse üle ja määratakse hind. Kirjutises pole hindadest näiteid toodud, kuid ilmselt peavad need olema piisavad, et kliente stimuleerida. Poeketi esindaja uuskasutuse küsimustes Martyn White väitis, et samamoodi ostetakse tagasi ka kasutatud sohvasid, voodeid, suuremaid kodumasinaid nagu pesumasinad jne.

Tagasi toodud kaup läheb tema sõnul, sõltuvalt eseme seisukorrast heategevuseks või ümbertöötlusesse. Keskmiselt leidub Inglise leibkonnal 4500 euro väärtuses rõivaid, millest kolmandikku pole viimase aasta jooksul kantud. Kui klient müüb tagasi vähemalt ligi 60 euro (50 naela) eest rõivaid, saab ta koju kulleri tellida. Lewis maksab muuhulgas kasutatud asjade eest poe enda ostukaartidega. Kokku ostetud rõivad võivad minna ka müüki – muidugi mitte Lewise kaubamajades. Praegu valitseb olukord, kus iga teine veoautotäis kasutatud riideid rändab ümbertöötlemise asemel prügimäele või prügipõletusse, kirjutas The Guardian.

Samasugust tagasi ostmist on 2012. a saadik kasutanud Marks & Spencer, olles sellega ära viskamisest päästnud umbes 7,7 mln riideeset. "Igal rõivaesemel on hind, isegi vanadel sokkidel," ütles sotsiaalse ettevõtte, ringmajandust korraldava Stuffstr tegevjuht John Atcheson.

Kui palju põletatakse väärt tooret?

Eestiski avaneb kasutatud rõivaesemete või kodutekstiili kokku kogumiseks suur tööpõld. Rahvusvahelise organisatsiooni Humana esindus Eestis on üks väheseid sotsiaalse taustaga tegijaid sel alal, kogudes kasutatud riideid ning jalanõusid, et müügi tulust anda abi vaesemate riikide elanikele Aafrikas jm.

Eesti Humanasse jõuab infojuhi Mari-Helene Kaberi sõnul aastas 1000 tonni ringis kasutatud rõivaesemeid. "Inglise leibkonnas tekib aastas 40 kg ringis kasutuks muutunud või kasutuks peetavaid rõivaesemeid, Eesti leibkonnal 15 kg, ehkki jah, Eestis ei ole kasutatud riideesemete koguste ja nende sattumise kohta prügilatesse  minu teada detailseid uuringuid tehtud," nentis Kaber.

Tema viidatud andmed pärinevad ühest 2012. a uuringust ja ilmselt ei kajasta tänast päeva enam adekvaatselt. Kuid siiski võib ka nende numbrite põhjal väita, et kui Humana kogub kokku 1000 tonni ringis, siis aastas tekib kasutuks muutunud riideesemeid Eestis kusagil 6000 tonni ümber. Kuid see on spekulatiivne ja ilmselt tegelikkust pigem ilustav number. Kuigi mingi osa ülejäänud 5000 tonnist aastas võib liikuda teistesse ringmajanduskohtadesse, kasvõi Uuskasutuskeskusesse, Riidepunkti või mujale, rändab suurem osa esemetest meil siiski ilmselt olmeprügina põletusse.

Kas rahvusvahelisel turul on üldse nõudlust kasutatud riideesemete kui toorme järele? "Euroopas selliseid tehaseid ei ole, kes ümber töötleksid," rääkis Kaber. "Meil kogutud tarvitamiseks kõlbmatud riided ja mingi osa jalanõudest saadetakse kokku kogutuna suurte partiidena Pakistani, aga kuna nad on nõus nii esemete kui pika vahemaa transpordi eest maksma, siis järelikult on see neile kasulik."  

Kaberi sõnuljõustub euroliidus 2025. aastast nõue, et riideesemeid ei tohi enam olmeprügisse sattuda. Kaberi arvates, kui raha makstakse näiteks vanametalli või taara eest, siis võiks olla hind, miks mitte kaalupõhine, ka kasutatud riideesemetel.

Rõivakaubandusse tootjavastutus

"Kindlasti tulevad sellised mudelid, kus inimesed saavad võimalikult mugavalt müüa tagasi või ära anda oma kasutatud riideesemeid, laiemalt kasutusele ka Eestis, sest kui me vaatame viimast 5-10 aastat, siis on tegemist kogu maailmas süveneva suunaga," rääkis ringmajanduse ekspert Kerli Kant Hvass.

Eestis ostab riideesemeid tagasi suur Rootsi taustaga rõivafirma H&M, kes annab vastu allahindluskuponge, kuid tegemist on ilmselt ka ainsa sellise näitega meie kohalikul rõivaturul. Kerli Kant Hvassi sõnul jõuab maailmas turule varasema ajaga võrreldes kaks korda enam rõivaid. Paraku on aga pakkumise suurenemise ja kiirmoe kõrval alla käinud kvaliteet. Nüüd püüavadki vastutustundlikumad kaubamajad ja rõivatööstused maailma tabanud, piltlikult öeldes riideuputust ohjata ja suunata kasutatud esemete järsult tõusnud massi keskkonnast hoolivasse ümbertöötlemissängi. Seda enam, et tegelikult teenivad kauplused kiirmoe müügist suurt raha ja peaksid seega vastutust kandma esemete ümbertöötlemise eest.

"Ma arvan, et ka Eesti ei seisa nendest arengutest kaugel," kommenteeris Kant Hvass vanade rõivaste kokkuostu Inglise poodides. Tema kinnitusel oleks mõne loodushoidlikumast müügimudelist huvitatud kaubamaja jaoks kõige olulisem leida endale kasutatud asjade ringmajandust korraldav partnerfirma n-ö tagurpidi tarneahelaks, sest ka H&Mi sugused gigandid on ainult kokkuostjad. Kui kvaliteetesemete jaoks leidub alati järelturg, siis tõsist väljakutset ringmajanduse jaoks pakubki just suurpoodide kiirmood.

"Kui Eestis ringkasutusettevõttes tööd alustasin, siis olin täiesti šokis, et Eestiski on tarbimine niivõrd suur, ja antakse ära ka täiesti korralikke ja kvaliteetseid rõivaesemeid," märkis Kant Hvass, kes elas varem kaua välismaal. Kuigi riiete tagasiostu on kritiseeritud, et see süvendavat tarbimist, tarbivad inimesed nii või teisiti – ka siis, kui tagajärgedega ei tegeletaks. Samal ajal võimaldavad sellised asjade ringlusega seotud ärimudelid esemeid prügimägedelt eemale hoida ja materjalid ringlussesse saata, lisas Kerli Kant Hvass.  

Tema arvates seisabki Eestis tõsisem murrang selles valdkonnas ees seoses euroliidu nõudmisega korraldada 2025. aastaks kasutatud riideesemete kokku kogumine. Ilmselgelt ei rahulda praegune olukord, kus väljas on vaid mõned kasutatud riiete kogumiskonteinerid, peamiselt Tartus ja Tallinnas. Neile lisanduvad uuskasutuskeskuste kauplused, kus saab asju ära anda, kuid sellest kõigest, arvestades põletusse rändavate tuhandete tonnidega, ilmselgelt ei piisa.  

Ühelt poolt paneb 2025. a eelseisev "rõivajääkide reform" kohalikud suuremad poed mõtlema kasutatud asjade kokkuostule. Teisalt muutub ka klientuur nõudlikumaks. Võidavad need kauplused, mille omanikud esimesena taipavad inim- ja keskkonna sõbralikuma mudeli kasuks otsustada, märkis Kant Hvass. Võiks kaaluda, kas teha rõivakaubanduses seadusega sunduslikuks tootja vastutuse põhimõte, arvas ekspert. Sisuliselt just seda ehk tootjavastutust Inglise kaubamajades korraldatud järelkäitlus endast kujutabki.   

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...