KÜSIJA SUU PIHTA EI LÖÖDA? Kütusefirma tahtis, et vastuoluline kaubanduslepe TTIP lubaks välisinvestoritel riikide otsuseid eirata

USA kütusehiiglane Chevron tahtis, et Euroopa Liit annaks TTIP kaubandusleppe raames välisinvestoritele õiguse eirata riikide seaduseid, muuhulgas ka näiteks frakkimiskeelde. See tähendaks, et multimiljonidollarilise kohtuasja kartuses ei julge riigid suurfirmasid keskkonnaseaduste rikkumise pärast korrale kutsuda.

Pilt: Scanpix

KÜSIJA SUU PIHTA EI LÖÖDA? Kütusefirma tahtis, et vastuoluline kaubanduslepe TTIP lubaks välisinvestoritel riikide otsuseid eirata (1)

USA kütusehiiglane Chevron tahtis, et Euroopa Liit annaks TTIP kaubandusleppe raames välisinvestoritele õiguse eirata riikide seaduseid, muuhulgas ka näiteks frakkimiskeelde. See tähendaks, et multimiljonidollarilise kohtuasja kartuses ei julge riigid suurfirmasid keskkonnaseaduste rikkumise pärast korrale kutsuda.

Keskkonnakaitsjad on juba pikka aega hoiatanud, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluses (TTIP) sisalduva investorite ja riikide valitsuste vahelist suhtlus reguleeriva määrusega (ISDS) võivad investorid üle astuda fossiilkütuste kaevandamise regulatsioonidest, kuna valitsused annavad kohtulahingute kartuses alla, kirjutas The Guardian.

USA kütusefirma kahe aasta tagune lobitöö Brüsselis tuli päevavalgele kui USA ja EL-i läbirääkijad New Yorgis 13-ndat kokkuleppe läbirääkimisringi alustasid. Nii Prantsusmaa kui Saksamaa on varasemalt öelnud, et nad tahavad ISDS-i TTIP-st eemaldamist.

Chevron on ISDS-i rakendanud vaid üks kord, kohtulahingus Ecuadori vastu. Firma kaebas riigi kohtusse, kuna riik lubas põlisrahval kütusehiiglase illegaalse tegevuse tõttu kohtusse kaevata.

19 miljardi dollarilise  aastakäibega Chevron sõlmis endasõnul 1998. aastal Ecuadori valitsusega kokkuleppe, mis vabastab kütusehiiglase oma tegevuse keskkonda kahjustava mõju eest vastutamisest. Ecuadori põlisrahvas aga peab Chevroni poolt tekitatud reostuse tagajärgedega siiani elama.

"See dokument näitab, et rahvusvahelised suurfirmad tahavad ISDS-i kasutada selleks, et aheldada riigid investeeringute külge ning takistada riikidel keskkonnakaitse seaduseid jõustada," ütles Rahvusülese instituudi uurija Cecilia Olivet. "Surve riigieelarvele tähendab, et multimiljonidollarilise kohtuasja kartuses ei julge riigid suurfirmasid keskkonnaseaduste rikkumise pärast korrale kutsuda."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...