Küsitlus: eestlane kliima eest maksta ei taha

Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud küsitlusest ilmnes, et valdav osa inimestest ei ole valmis kliimaprobleemide leevendamiseks oma taskust raha välja käima ning pigem tahetakse panustada teistel viisidel, mis nende raha hoopis säästavad – näiteks osta vähem riideid ja teha vähem lennureise, kirjutab Postimees. 

Pilt: Scanpix
Poliitika Keskkond

Küsitlus: eestlane kliima eest maksta ei taha (1)

Toimetaja: Toomas Raag

Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud küsitlusest ilmnes, et valdav osa inimestest ei ole valmis kliimaprobleemide leevendamiseks oma taskust raha välja käima ning pigem tahetakse panustada teistel viisidel, mis nende raha hoopis säästavad – näiteks osta vähem riideid ja teha vähem lennureise, kirjutab Postimees. 

Enam kui 1250 inimeselt küsiti, mida nad on ette antud vastusevariantidest valmis tegema, et anda oma panus kliimaprobleemide leevendamiseks. Üldse midagigi ette võtma oli nõus 79 protsenti vastajatest, kellest enamik panustaks ainult tarbimise vähendamise arvelt. Natuke üle poole vastajatest – 54 protsenti – on valmis vähendama kiirmoe tarbimist. Populaarsuselt teine panustamise viis on osta vähem välismaised toidukaupu. Kõige vähem altid on inimesed rohkem makse maksma. Vaid neli protsenti vastajatest peab seda võimalikuks.

Sissetulekute lõikes siinjuures märkimisväärseid erinevusi ei ole, kuid elukoha järgi küll. Nimelt on nõus rohkem makse maksma inimesed just väikelinnadest, vähim aga suuremate linnade asukad ning maal elavad inimesed. Ka teine otseselt rahakotti kergendav panustamise viis ei kogunud vastajate seas toetust: keskkonnasäästliku elektri eest on nõus rohkem maksma 14 protsenti inimestest.

Kliimamuutustega võitlemisel peab leppima ka ebamugavustega

Postimees tutvustas uuringu tulemusi ka riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Erki Savisaarele Keskerakonnast ja komisjoni liikmele Jevgeni Ossinovskile Sotsiaaldemokraalitkust Erakonnast (SDE).

"Esimene emotsioon on see, et ega inimesed väga ei ole nõus rohkem maksma selle eest, et nad selle kaudu panustaksid puhtamasse keskkonda. Teistpidi tähendab, et meil tuleb leida lahendusi, mis võibolla seda üldist kulubaasi oluliselt ei muuda," leidis Savisaar. 

Ossinovski aga märkis, et kliimamuutustega võitlemisel peab leppima ka ebamugavustega. "Tegelikult tuleb teha neid asju, mida me kõige vähem tahame teha, ja veelgi rohkem," sõnas ta.

Ossinovski rääkis, et ei piisa ainult sellest, kui inimesed jätavad kõrvale plastikust kõrvatikud ja taldrikud. "Paljud räägivad, et vaata, kui suuri samme me astume. See on ju tegelikult köömes. Selliste sammude kõige suurem mõju on see, et inimestel on südametunnistus rahul, aga ei tohi olla rahul," ütles Ossinovski.

Samas märgivad mõlemad poliitikud, et muutused inimeste igapäevaelus ei lahenda kliimaprobleeme, vaid tarvis on teha nii-öelda suure efektiga süsteemseid muudatusi. "Arutasime just keskkonnakomisjonis uut kütust. See kütus vähendab CO2 heidet 90 protsenti. Kui lennufirma võtab selle kütuse kasutusele, siis mis on selle sammu ökoloogiline jalajälg võrreldes sellega, et kolm inimest otsustavad, et nad ei sõida sellise lennukiga? Selles mõttes tuleb suur efekt tõesti kuskilt mujalt," märkis Erki Savisaar.

Samasuguse näite tõi ka Ossinovski: keskkonnasõbralikku toitu saab osta ainult siis, kui see on poes müügil. "Liiga suuri ülesandeid ei saa üksikisikule panna, sest väga paljud asjad on tema kontrolli alt väljas," sõnas ta.

 

Nii võib aga küsida: milleks siis peaks tavainimene üldse midagi ette võtma? "On oluline, et inimesed saaksid aru probleemi ulatusest ja suurusest. Niikaua, kuni me sellest aru ei saa, ei muuda me oma käitumist ega oska nõuda ka oma valitsejalt, et teistmoodi poliitikat tehtaks," arvas Ossinovski.

Praegu on valitsusele kliimamuutustega võitlemiseks juhised andnud Stockholmi Keskkonnauuringute (SEI) Tallinna keskuse koostatud kliimaraport. Selles nimetatakse mitmeid meetmeid, mis aitaksid Eestil aastaks 2050 muutuda kliimaneutraalseks. Üks uuringu autoritest Siim Meeliste ütles küsitluse tulemusi kommenteerides, et raport kirjeldab, millised oleksid struktuursete muutuste mõjud, kuid ei täpsusta, milliste vahenditega seda saavutada.

Näiteks toob ta elektrihinna, mille kasvust ka küsitluses juttu oli. "Arvestades, et siinpoolsesse Läänemere regiooni osasse on vaja uusi tootmisvõimsusi, võib eeldada, et elektrihinnad kasvavad niikuinii. Regiooni riikide otsustada on, kas ja kuidas need kulud lõpptarbijale kanda antakse," ütles Meeliste.

Nagu aga küsitlusest näha, ei ole inimesed valmis oma rahakotti meelsasti kergendama. Eriti keeruline võib seda olla teha inimestel, kes ei usu, et kliimaprobleem oleks olemas. Need inimesed moodustasid kümme protsenti kõigist vastajatest. Selle küsimuse vastuste puhul on aga näha küllaltki suuri erinevusi sõltuvalt inimeste erakondlikest eelistustest. Näiteks EKRE valijate seas on enim ehk 27 protsenti neid, kes märkisid vastuseks "kliimaprobleemi ei eksisteeri".

Kliimaprobleemide leevendamisega tuleb tegeleda

Ka teiste valitsusparteide toetajad ei ole varmad kliimamuutuste olemasolusse uskuma. Näiteks Keskerakonna valijatest ligi kaheksa protsenti leiab, et kliimaprobleemi ei ole olemas. Isamaa puhul on protsent viis. Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valijate seas on kliimamuutuste mitteuskujaid vaid 1,6 protsenti.

Keskerakondlane Erki Savisaar ütles valitsuserakondade ja opositsiooni valijate erinevaid lähenemisi kommenteerides, et inimestel ei ole lihtsalt piisavalt infot.

"Valitsuskoalitsiooni erakonnad ei ole kliimast üldse väga aktiivselt rääkinud. See ei olnud ka eelmistel valimistel isegi teemade esiviisikus. Valijad ei ole veel selles küsimuses oma seisukohta päriselt kujundanud," leidis Savisaar.

Jevgeni Ossinovski ütles, et sotside suurem poolehoid kliimaprobleemide leevendamisele tuleneb asjaolust, et erakond on aastate jooksul kliimateemadega tegelenud. "Kui EKRE teadlikult levitab kliimavastast propagandat nii valitsusliikmete tasemel kui ka parlamendis, siis on mõistetav, et ka suur osa nende valijatest kuulab seda juttu," ütles Ossinovski.

EKRE keskkonnaminister Rene Kokk aga näeb teisi põhjusi. "EKRE valijad on üldjuhul konservatiivsemad. Need on kahe jalaga maa peal olevad inimesed, kes ei võta otsuseid vastu kergekäeliselt. Meil poliitikutena tuleb samuti läheneda kaalutletult," sõnas ta.

Kliimaraporti autor Siim Meeliste rõhutas, et igal juhul tuleb kliimaprobleemide leevendamisega tegeleda. "Äärmuskonservatiivne oleks täna teha kõik olemasoleva maailmakorralduse säilimiseks, kuna üks peamiseid teadlaste sõnumeid on: mida kiirem ja mastaapsem kliima soojenemine, seda suuremasse teadmatusse me teel oleme," märkis ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...