Lamellrehvid tagavad parema õhukvaliteedi – liiklusohutust halvendamata

Kommunaalamet on alates 2015 aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaampindadele ka kampaaniaplakateid "Üheskoos tolmuvabasse kevadesse" ja "Tolm tapab" mis kutsuvad üles eelistama lamellrehve. Sel aastal algas kampaaniaperiood 1. oktoobril  seitsmel digiekraanil ja alates 8. oktoobrist lisandusid plakatid kaheksas asukohas. Kampaania eesmärk on juhtida kõigi tallinlaste tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on linna ja inimesi ohustavat kahju ära hoida.

Pilt: Scanpix

Lamellrehvid tagavad parema õhukvaliteedi – liiklusohutust halvendamata

Toimetaja: Merje Aus

Kommunaalamet on alates 2015 aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaampindadele ka kampaaniaplakateid "Üheskoos tolmuvabasse kevadesse" ja "Tolm tapab" mis kutsuvad üles eelistama lamellrehve. Sel aastal algas kampaaniaperiood 1. oktoobril  seitsmel digiekraanil ja alates 8. oktoobrist lisandusid plakatid kaheksas asukohas. Kampaania eesmärk on juhtida kõigi tallinlaste tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on linna ja inimesi ohustavat kahju ära hoida.

Helsingi linna ehitusameti eesvedamisel viidi aastatel 2011-2013 läbi uurimisprogramm "Lamellrehvide kasutamisega parem õhukvaliteet – liiklusohutust halvendamata." Uurimisprogrammi lõppjäreldustena jõuti kahele olulisele teadmisele.

Esiteks põhjustavad naastrehvid suurel hulgal tänavatolmu teket, mis on tervisele kahjulik. Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kg tervist kahjutavaks tänavatolmuks. Uuringu kohaselt tuleneb tervelt 75 protsenti pealinna piirkonna tänavatolmust just naastrehvide kasutamisest. Päevadel, mil tolmu kontsentratsioon õhus on kõrge, suurenevad astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (COPD) tõttu haiglasse sattumised ning hingamisteede ning südamehaigustest põhjustatud surmajuhtumid.

Teiseks põhjustab naastrehvide kasutamine rohkem liiklusõnnetusi, kuna juhid kalduvad oma juhtimisoskust ja naastrehvide haardumisvõimeid ülehindama. Uuringu üllatava tulemusena vähendab lamellrehvide kasutamine tagant otsasõite, kuna juhid valivad ohutuma pikivahe.
Talverehve testitakse -10 kuni -11 kraadi juures peamiselt lumel ja jääl. Naastrehvide uuringus läbiviidud testides jõuti tulemusele, et ilma soojenemine temperatuurilt -10°C temperatuurile -3°C vähenes naastrehvide haarduvus poole võrra. Meie laiuskraadidel esineb väga harva ilmastikutingimusi, mille juures talverehve testitakse, mistõttu peaks talverehvide valikul lähtuma tegelikult valitsevatest teeoludest. Mõne pakaselise ja lumise päeva pärast ei tasu osta naastrehve, kui valdavalt on teeoludeks soolamärg või kuiv asfalt.

Sel aastal ajakirjas Tehnikamaailm avaldatud talverehvide testis jõuti järeldusele, et kehval naastrehvil pole tipptasemel lamellrehvile midagi vastu panna, seda isegi libedal jääl. Hea lamellrehviga saab meie talves väga hästi hakkama. Samas nähtub testitulemustest, et parima naastrehvi halvim omadus on kehv pidamine märjal asfaldil. Nii kuival kui märjal asfaldil tehtud katsete esikolmikus on võrdselt nii naast- kui ka lamellrehve. Arvestades, et meie talved on sageli 0-kraadiste temperatuuride juures ja sõiduteed on valdavalt soolamärjad võivad naastrehvi loodetud eelised osutuda hoopis puudusteks, tuues endaga kaasa ootamatuid plekimõlkimisi. Testitulemuste kokkuvõtteks võib järeldada, et kui teil ei ole kavas just jäärajal ajasõitu võita on meie ilmastikuoludes lamellrehv targem valik!

Nendel põhjustel on paljud Euroopa riigid keelanud või piiranud naastrehvide kasutamist. Eestis ei ole veel kahjuks probleemi tõsidust piisavalt teadvustatud, mistõttu jääb loota vaid Tallinna autoomanike teadlikkusele.

 

Laadimine...Laadimine...