Laulja Ivo Linna: koju Muhusse jõuan 25. juunil ja kui ilm vähegi lubab, siis küllap me põletame seal koos lõket

Jaanituli tuhatoosis

Pilt: Albert Truuväärt

Laulja Ivo Linna: koju Muhusse jõuan 25. juunil ja kui ilm vähegi lubab, siis küllap me põletame seal koos lõket

Jaanituli tuhatoosis

"Meil on jaanilaupäeval au koos härra Antti Kammistega esineda Hiiumaal Kassaris ja jaanipäeval oleme Patika jaanitulel, nii et meil kujuneb jaaniaeg tänavu väga töiseks. Koju Muhusse jõuan 25. juunil ja kui ilm vähegi lubab, siis küllap me põletame seal koos lõket," rääkis Linna.

See pole mingi suur saladus, et jaanipäeval peab rahvas pidusid, ja kus on pidu, seal on ka pilli vaja. Muusiku  amet on selline, et kui teised pidutsevad, tuleb tööd teha. Aja jooksul on olnud mitmeid ja väga erinevaid erilisi jaanipäevi olnud.

"Eriti on hinge jäänud lapsepõlve jaanituled Kuresaare linna serval, kus me kasvasime. Seal, kus meie jaanituled olid, laiub praegu golfiväljak. Siis meenub jaanituli Hiiumaal, kus mul õnnestus võidupüha tulega süüdata Kärdla jaanituli. Oli väga uhke tunne. Siis on jäänud meelde erakordselt suure lõkkega jaanitulesid ja selliseid, kus meie mängisime autokastis presendi all, aga väljas sadas paduvihma," lisas Linna.

Linna sõnul oli ta 1986. aastal ansambliga Armeenias ja seal jaanipäeva ei peetud.

"Televisioonis oli  salvestamine ja kui olime selle ära teinud, tulime oma hotellituppa. Meie hotell asus linna keskväljaku ääres ja meie toal oli hästi suur rõdu, kus oli ka jalaga tuhatoos. Tegime selle tuhatoosi sisse hästi ettevaatlikult jaanitule ja käristasime sinna paberiribasid peale. Ega me eriti ei kartnud, et seal tuleõnnetus võib juhtuda, sest meil olid veepudelid ja kõik muud ettevaatusabinõud valmis pandud. See oli üks väga eriline jaanituli. Tegelikult on aga nii, et kui saaksin, istuksin jaaniõhtul hea meelega lähedaste inimestega lõkke ääres, lihtsalt mõtisklesin ja vaataksin, kuidas lõke põleb," lausus Linna.

Nii nagu merd, on ka tuld huvitav jälgida. Elus on tantsu ja tralli nii palju näihtud.

"Võib-olla järgmisel aastal jätangi vahele ja annan endale jaanipäeva ajal puhkust. Teisest küljest võttes võib lõket ka nii nagu tänavu paar päeva hiljem teha. Peaasi, et oleks üksteist hoidev seltskond koos ja kõik toimuks ilma suure kära ja mürata. Teeks midagi head süüa, vaataks lõket ja võtaks asja rahulikult. Arvestades minu elukutset, häirib mind jaaniõhtul kõige rohkem see, kui ilm on külm, aga tuleb lavale minna ja oma töö kõigele vaatamata ära teha. Rahvas ei saa siis korralikult tantsida ja mõned, kes on juba väga palju uljust korjanud, tantsivad ja kakerdavad lava ees. Ma tunnen neile pigem kaasa, sest õiget peotuju ja tantsujalga tormi käes alla ei saa. Muu mind ei häiri. Rahvas tahab pidutseda ja peabki saama pidutseda. Muidugi on pärast kurb kuulda, kui keegi on purjus peaga autoga sõitnud või otsustanud, et meri on põlvini ja siis ise ära uppunud," lisas Linna.

Laadimine...Laadimine...