LAURI LAATS: Pevkuri arvates on Reformi valitsemisvead genotsiid?

Kui on tekkinud mure, et e-valimiste süsteem võib sisaldada ebaturvalisuse elemente, tuleb tegelda põhjustega, mitte lahterdada valijaid eelarvamustega.

Pilt: Scanpix

LAURI LAATS: Pevkuri arvates on Reformi valitsemisvead genotsiid?

Lauri Laats

Kui on tekkinud mure, et e-valimiste süsteem võib sisaldada ebaturvalisuse elemente, tuleb tegelda põhjustega, mitte lahterdada valijaid eelarvamustega.

Sattusin Delfist lugema Hanno Pevkuri e-valimistes kahtlejaid ründavat lugu ning mul tekkis küsimus, et mis rida Reformierakonnal nende mütsidega on. Keegi pole veel unustanud Andrus Ansipi üleskutset endale fooliummütsid pähe tõmmata, kui juba erakonna uus juht Hanno Pevkur käsib kõigil e-valimistes kahtlejatel jääd mütsi alla toppida. Kas on tegemist mingi fetišiga või ongi mütsiga löömine reformiusksete poliitilise agenda kandev narratiiv? 

Muidugi võib inimesena sümpaatsest, ent poliitikuna sundviskesse sattunud Pevkurist aru saada – kui erakond, kuhu kuulud, on pikka aega süüdimatult riiki stagnatsiooni suunanud, pole opositsiooni sattudes oskusi argumenteeritud kriitikaks kusagilt võtta. Nii tekibki kiusatus pildile saamiseks puusalt tulistada.

Sellele vaatamata võiks suure erakonna juht kasutada belletristika valdkonda kuuluvate mõtteuperpallide asemel fakte. Kuidagi piinlik on lugeda absurdini viivat mõttekäiku, mis võrdsustab e-valimiste kriitika ühe ajaloo prügikasti kadunud slaavi juurtega suurriigi taastamise ihalusega. Mis järgmiseks? Kas hea Hanno arvates võiks Reformierakonna poolt 17 valitsemisaasta jooksul tehtud vigadele viitamist käsitleda genotsiidina?

Pole mõtet ilkuda

Ent nali naljaks, e-valimised pole mingi püha lehm, et neis kahtlejate üle ilkuda. Kui on tekkinud mure, et süsteem võib sisaldada ebaturvalisuse elemente, tuleb tegeleda põhjustega. On lubamatu vaadata probleemidele läbi sõrmede üksnes seepärast, et marginaliseeruv Reformierakond diskussiooni kardab.

Väide, et e-valimised on midagi enneolematut ja Eesti selles osas teerajaja, ei veena. Enamik riike suudaks samal tasemel e-valimisi korraldada, ent seda pole tehtud. Põhjus peitub traditsioonide austamises ning selles pole midagi taunimisväärset. E-valimised pole äratanud ülemaailmset usaldust ning seni puudub globaalne valmisolek esindusdemokraatiat Eesti kombel turgutada.

E-valimiste süsteemi aegumisele on viidanud mitmed asjatundjad. Suures plaanis kasutatakse 2005. aastast käigus olnud tarkvara, mis praegu pole enam eriti töökindel. Asjatundjate väitel anti kaks aastat tagasi välja sadu tuhandeid väikese veaga ID-kaarte, mis e-hääletamise tarkvaraga ei tööta. Kui suurele hulgale valijatele on süsteem blokeeritud, tuleks e-valimistest vea kõrvaldamiseni loobuda.

E-valimiste moraalne allakäik seondub kogu e-Eestis valitseva täbara olukorraga. Takerdunud on PPA tööd kergendava e-taotlussüsteemi rakendamine, pidurdunud sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi väljatöötamine. Vanad ja kohmakad e-riigi tööriistad ei võimalda kodanikele tänapäevast mugavat teenust. Just e-riigi jätkusuutlikkust ohustavad mullistused on põhjuseks, miks levib umbusk e-hääletuse vastu.

Vajalik arutelu

Pole mõtet ülbelt väita, et e-hääletust võõristavad vaid madala haridustasemega vene rahvusest pensionärid. Kui hakkame valijaid selliste tunnuste järgi lahterdama, pole valimistel enam üldse mõtet, kuna eelarvamuste kasvades kaob ka demokraatia.

E-valimiste ümber käiv arutelu on normaalne ja vajalik. Seda ei tohiks muuta armutuks kaevikusõjaks, vaid pidada arenenud ja tolerantsete inimeste väitlusena, kus mõlemalt poolt üritatakse vastastest aru saada ning erimeelsustele lahendust leida. Kui inimestel on mure e-valimiste turvalisuse pärast, tuleks neid kuulata, mitte tõmmata mütsi üle kõrvade, nagu Reformierakond seda oma valitsemisperioodi jooksul tegema harjus.

Laadimine...Laadimine...