LAURI LEESI: Kehaline kasvatus on omaette teadus

"Kehaline kasvatus on ju omaette teadus kohe, selle kohta  tehakse doktoritöid!" ütles Lauri Leesi, avades kaua igatsetud ja lõpuks valminud koolivõimlat, kus olemas peeglitega tantsusaal, jõusaal ning riietusruumid koos sauna ja duširuumiga.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

LAURI LEESI: Kehaline kasvatus on omaette teadus

Kai Maran

"Kehaline kasvatus on ju omaette teadus kohe, selle kohta  tehakse doktoritöid!" ütles Lauri Leesi, avades kaua igatsetud ja lõpuks valminud koolivõimlat, kus olemas peeglitega tantsusaal, jõusaal ning riietusruumid koos sauna ja duširuumiga.

Nädala eest avati pidulikult Prantsuse lütseumi spordihoone, mille  valmimise eest pikalt seisnud, nüüd juba kooli endise direktori Lauri Leesi sõnul kulus nurgakivi panekust hoone valmimiseni väga vähe aega. "Täpselt aasta," kinnitas ta ja lisas, et nii õpilastele kui ka kehalise kasvatuse õpetajatele on uuest majast märgatavat kasu. "Kujutage ette, kui mina peaksin andma oma tundi nii, et mul pole katust pea kohal, pole ka tahvlit ega kriiti, vaid pean huupi rääkima kuskil parginukas või laenatud staadionil. Meil on olnud väga tublid kehalise kasvatuse õpetajad!"


Leesi armastab joosta


Spordihoones on peeglitega tantsusaal, jõusaal ning riietusruumid sauna ja duširuumiga. Uus võimla lubab tegeleda ka näiteks aeroobika ja raskejõustikuga. "Meil on nüüd kõik võimalused olemas," lausus kooli kehalise kasvatuse õpetaja Mairo Tänav. "Lapsed ei pea enam sportimispaika jõudmiseks linna mööda ringi sõitma, kõik on käe-jala juures olemas. See on väga suur pluss juba aja planeerimisel. Võimla ja kool on omavahel ühenduses, enam pole vaja kaugele minna."


Ka Leesi sõnul tuli lütseumil seni sportimispaiku otsida üle linna. "Koolis tegelesime spordiga kogu aeg, aga me pidime minema kaugele – nagu maakoolis, kus buss viib lapsed kohale," rääkis Leesi. "Nii oli ka meil, iga päev tiirutas buss mööda linna ja viis lapsi võimlemistundi. Ehk lastele see oligi huvitav, sai natuke sõita. Aga kujutage ette õpetajaid ja koolijuhile – milline mure ja vaev!"


Nii algklasside hoone kui ka kooli põhimaja on spordihoonega  ühendatud tunnelite abil, millest üks on valmis ja teine varsti valmimas. "Nüüd läheme sportima maa alt, kas või sussidega!" rääkis Leesi. "Meie õpilased tegelevad paljude aladega, need lapsed jõuavad kõike. Mõni on nii andekas, et õpib hästi ja teeb ka sporti hästi. Laulab kooris ja tantsib ka veel. Nii et kes palju teeb, see ka palju jõuab."


Kauaaegne koolijuht ütles, et armastab ka ise ennast liigutada. "Ma olen küllalt sportlik olnud terve elu," rääkis ta. "Sportlikke saavutusi ja üht kindlat spordiala pole mul olnud, aga kui vaja, jooksen kiiresti, samuti käin iga päev koeraga jalutamas."
Leesi sõnul on kõik õppeained ühtviisi tähtsad: "Kehaline kasvatus kui õppeaine on samal tasemel matemaatika, füüsika, emakeele ja võõrkeeltega. Mitte mingisugust vahet ei tee ma õpetajatel ega õppeainetel! Kehaline kasvatus pole vaid kehaline treening, see on ju omaette teadus kohe, selle peale tehakse doktoritöid! Nii et mina pean seda sama tähtsaks õppeaineks nagu matemaatikat."


Rohkem ruumi liikuda


"Mina olen siin koolis esimest aastat, varem töötasin kolm aastat Järveotsa gümnaasiumis," ütles Tänav. "Kui tunnid on põnevad, pole lastel sportimise vastu midagi. Tähtis on tunde mitmekesistada ja võimalikult mänguliseks muuta, mitte ainult tambiga norme lasta. Poiste lemmik on kindlalt jalgpall. Söödumänguks kutsume seda, kui pall tuleb teatud alasse toimetada. Või siis põletamine ehk pesapalli kergem versioon, mis meeldib väga neljandale-viiendale klassile. Kindel lemmik on rahvastepall. Kui lastel on rohkem ruumi liikuda, siis tunni intensiivsus tõuseb ja nad saavad paremini oma koormuse kätte. Kõiki alasid saab hästi teha!"


"Kui meie kooli tuntakse hästi klassikalise vaimukultuuri kandjana, siis nüüdsest on õpilastel võimalik sama kõrgele jõuda ka kehakultuuris," ütles lütseumi direktor Peter Pedak. "Värske koolijuhina on minu panus veel ees, et maja mõistliku sisuga täita. Spordihoone on kroon minu eelkäija Lauri Leesi sihikindlale tööle."


Prantsuse lütseumi spordihoone kavandasid võidutööna QP Arhitektid OÜ ehk Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv ja Mari Rass. Spordihoones on oskuslikult ära kasutatud kõik võimalused, mida ümbrus pakub. Maja on väikesele maa-alale sobitatud nii hästi, et tänava ja ümbritsevate majade juurest pole seda peaaegu nähagi. Hoone kõrvale on mahutatud ka jooksurada ja palliplats. Veel leiab spordihoonest tööõpetuse klassi, kus on olemas seadmed puu- ja metallitöödeks.


Prantsuse lütseumi spordihoone ehitas Nordlin Ehitus OÜ 3,5 miljoni euro eest.

 

 

 

Võimla valmis ja sai kasutusloa just kooli sünnipäevaks


"Sellist spordimaja on oodatud juba 20 aastat," ütles volikogu esimees Mihhail Kõlvart, kelle sõnul sõltub iga unistuse teokssaamine võimekatest inimestest. "Täna on see ilus hetk käes!"


"Lauri Leesi on juba väga pikka aega ringi liikunud sooviga, et koolil saaks olema võimla," ütles linnapea Taavi Aas. "Hea meel on tõdeda, et nüüd on see unistus täitunud. Ühele unistus, teistele võimalus teha keeleõppe kõrval sporti ja arendada keha. Kõik tuli täpselt õigel ajal, sest just sünnipäeval sai kool ka võimla kasutusloa."


Abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et ettevalmistused Prantsuse lütseumi spordihoone ehitamiseks algasid juba 2007. aastal, kui toimus arhitektuurikonkurss parima lahenduse leidmiseks. "Esialgne lahendus jäi samaks, kuid üle tuli vaadata tehnilised lahendused ja kasutatavad materjalid, et ehitis vastaks tänapäeva nõuetele," selgitas abilinnapea. "Tulemus on igati nüüdisaegne ja ümbruskonnaga harmoneeruv, selles hoones on ideaalsed sportimistingimused."

Laadimine...Laadimine...