Lauri Leppik: pikaajalise hoolduse toetamine on Soomes 10 korda kõrgem kui Eestis

Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi plaan näeb ette, et Soomes moodustatakse 18 maakonda ja teenuste vastutus läheb üle valdadelt maakondadele, rääkis linnade ja valdade päeval sotsiaalteadlane Lauri Leppik. Reformiga tekiks 2023. aastast patsientidel vabadus valida, millise maakonna teenusekorraldaja juures ta kirjas on.

Pilt: Scanpix

Lauri Leppik: pikaajalise hoolduse toetamine on Soomes 10 korda kõrgem kui Eestis

Sandra Lepik

Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi plaan näeb ette, et Soomes moodustatakse 18 maakonda ja teenuste vastutus läheb üle valdadelt maakondadele, rääkis linnade ja valdade päeval sotsiaalteadlane Lauri Leppik. Reformiga tekiks 2023. aastast patsientidel vabadus valida, millise maakonna teenusekorraldaja juures ta kirjas on.

"Eesti hoolekande korraldus on kindlasti Soome poole vaadanud juba hulk aastaid," ütles Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi vanemteadur Lauri Leppik, et ka 1995. aasta sotsiaalhoolekande seaduses on Soome mõjud, näiteks toimetulekutoetus ja suund asutushoolduselt avahooldusele.
Soomes on kasutusel SoTe ehk sotsiaal- ja tervishoiuteenused, kuhu kuuluvad haiglaravi, hambaravi, koduhooldus, lastekaitse, puuetega inimeste teenused ja palju muud. Tänase seisuga on nende teenuste eest vastutajaks vald.

"Kindlasti on ka nende teenuste tase kõrgem. Pikaajalise hoolduse toetamine on Soomes 10 korda kõrgem kui Eestis," ütles Leppik. "Hoolimata sellest on soomlased hulk aastaid olnud rahulolematud teenuste reformimise süsteemiga," selgitas Leppik.

"Soome põhiseadus tagab märksa selgema sõnastusega sotsiaalkaitse, kus öeldakse, et avalik võim peab tagama igaühele piisavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Meie põhiseaduses on see märksa laiem ja rohkem tõlgendusruumi jättev."

SoTe (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) reformi plaan näeb ette, et Soomes moodustatakse 18 maakonda ja teenuste vastutus läheb üle valdadelt maakondadele. "See tähendaks, et maakonnas oleks 200 000-300 000 inimest. Eestis oleks sellisel juhul neli valdkonda."

Maakondadele langeksid lisaks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ka päästeteenistus, korraldamisvastutus ja muude haldusotsuste tegemine. Lisaks pandaks püsti SoTe-keskus, kus osutataks põhiteenuseid ehk tervisenõustamist, ambulatoorset üldarstiabi ja muud. "Sellega tahetakse, et igal pool oleks abi võrdselt kättesaadav."

Reformiga tekiks 2023. aastast patsientide valikuvabadus, kus patsient saab ise valida, millise maakonna teenusekorraldaja juures ta kirjas on. "Raha liiguks sel juhul kliendiga kaasas ning seadusega sätestataks piirid, mis osas klient oma taskust maksab."

Reform ei ole läinud just kõige libedamat teed. "Selle reformiga saab näha, kas on võimalik samal ajal saavutada kolm vastuolulist eesmärki - teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine ning kulude vähenemine," rääkis Leppik. Selle reformiga eeldatakse kulude kokku hoidmist kolme miljardi ulatuses.

"Ka Eestis on olnud sarnased probleemid ja arutelud nende punktide ümber," ütles Leppik, mistõttu ongi huvitav jälgida, kuidas need reaalsuses töötaksid.

Laadimine...Laadimine...