Lenderite mälestusmärk valmib juba saabuval aastal

"Nüüd tuleb teha üle-elusuuruses savikujud, nii nagu need mälestusmärgi juures olema peavad," rõõmustas skulptor Vergo Vernik teate üle, et linn annab raha Lenderite mälestusmärgi rajamiseks.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Lenderite mälestusmärk valmib juba saabuval aastal

"Nüüd tuleb teha üle-elusuuruses savikujud, nii nagu need mälestusmärgi juures olema peavad," rõõmustas skulptor Vergo Vernik teate üle, et linn annab raha Lenderite mälestusmärgi rajamiseks.

Esimese eestlasest linnapea Voldemar Lenderi ja tema haridustegelasest naise Elfriede Amanda mälestusmärgi rajamine algab järgmisel aastal. Uue aasta eelarve annab Lenderite mälestusmärgile 250 000 eurot ning mälestusmärk on ühtlasi linna kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Teatavasti kuulutas mälestusmärgi konkursi 12-liikmeline žürii eesotsas abilinnapea Kalle Klandorfiga võitjaks ja 13 200-eurose preemia vääriliseks töö "Concordia victoriam gignit", mille autorid on skulptor Vergo Vernik ja arhitekt Meelis Press. Võitnud ideekavandil istub kaks pronksist skulptuuri vastastikku ja neid ühendab viie meetri pikkune graniidist tee. Tee peale on kirjutatud abielupaari nimed ja neid tutvustav tekst. "Nad mõlemad on olulised persoonid nii eraldi kui ka abielupaarina," selgitas Vernik mälestusmärgi ideed.

Eriline maja

"Inimesed jäävad anonüümseks, kui nende lugusid ei räägita, ja meie arvates vajas see lugu lahtirääkimist," lisas Press.

"Voldemar Lender oli esimene eestlasest linnapea, kuulsate Tallinna majade arhitekt, tema abikaasa hoolitses aga eri koolitusprogrammidega tütarlaste hariduse eest, olles ka mitmete koolide juhataja," lausus Klandorf. "Nende inimeste elutöö jäädvustamiseks otsustatigi see monument püstitada. Kogu Lenderite perekond on jätnud Tallinnasse väga suure jälje oma tegemistest."

Monument tuleb Politseiparki, Elfriide Lenderi rajatud tütarlastekooli lähedale. Vernik rääkis, et kui varem olid monumendid postamendi otsas ja väärtustatud just oma kõrge asukohaga, siis nüüd soovitakse skulptuure inimesele lähemale tuua. "Igal asjal on tegelikult oma koht. Mõnele persoonile sobibki rohkem skulptuur postamendi otsas, mõnele jälle mitte," lisas ta.

Press selgitas, et Elfriede Lenderi rajatud tütarlastekooli hoonegi oli omas ajas eriline. "Ehitamise ajal oli see arhitektuuri tipp," rääkis arhitekt. "Sellest paremaid ei tehtud maailmas ka, see oli väga uhke arhitektuuriga. Kooli rajamise soov tuleb sellest, et Lenderite peres võetigi asju suurelt ette, seati endale elus väljakutseid ja tehti koos midagi ägedat ära. Lenderid olid suurepärased inimesed, kes on end õigusega ajalooraamatusse kirjutanud." Kommunaalameti osakonnajuhataja Andre Künnapuu ütles, et linn võib veel tänavu sõlmida hankelepingu mälestusmärgi projekti koostajaga. Ehitus algaks järgmisel aastal.

"Nüüd tuleb teha võistlustöö väikeste kujude järgi üle-elusuuruses savikujud, nii nagu need mälestusmärgi juures peavad olema," selgitas Vernik. "Siis tuleb arhitektiga arutada, kuidas täpselt need mälestusmärgi juures paigutuvad. Seejärel valatakse kujud pronksi ja paralleelselt tehakse mälestusmärgi graniidist osa."

Alustasid nullist

Voldemar Lender oli hariduselt insener.1904 valiti ta Tallinna linnanõunikuks ja 1906-1913 oli Tallinna esimene eestlasest linnapea. Samal ajal juhtis ta ka linnavalitsuse ehitusosakonda. Talle kuulus ehitusfirma, mis rajas Tallinna esimesi tüüpprojekti järgi valminud maju – puidust elamuid linna vabrikutesse tööle tulnud eestlastele. Nüüdseks kannavad sellised kahekordsed lihtsad puumajad Lenderi maja nime. Kõige enam Lenderi-tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus ning Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumis.

Haridustegelane ja õpetaja Elfriede Lender asutas 1907. a Eestimaa kubermangu esimese eestikeelse tütarlastekooli ja juhtis seda kuni 1940. aastani.

 

Tondi sõjakool saab memoriaali

• Järgmisel aastal peaks valmima ka memoriaal endise sõjakooli juures Tondil seal õppinud ning hukkunud või repressioonide all kannatanud ohvitseridele. Linn annab järgmise aasta eelarvest selleks 350 000 eurot. Memoriaal tuleb Tondi 53 ja 55 vahelisele pärnaalleele.

• Kommunaalamet sõlmis novembris monumendi projekteerimiseks lepingu Keskkonnaprojekt OÜ-ga, projekt peab valmima 21. maiks. Seejärel tuleb leida ehitaja, mälestusmärk peaks valmis olema järgmise aasta viimases kvartalis.

Laadimine...Laadimine...