LEO KUNNAS EESTI KAITSEVÕIMEST: President Ilvese rikkus riigikaitse juhtimise tasakaalu

"Enne Ukraina ja Gruusia sõda leidis president Ilves, et 50 000 meheline sõjakaitsevägi on liiga suur, pidas kõnesid tsiviilikontrollist, armee sai kogu aeg noomida. Selle tagajärjel kaitseväe luure sisuliselt nulliti," rääkis kolonelleitnant Leo Kunnas. 

Pilt: Scanpix

LEO KUNNAS EESTI KAITSEVÕIMEST: President Ilvese rikkus riigikaitse juhtimise tasakaalu (6)

"Enne Ukraina ja Gruusia sõda leidis president Ilves, et 50 000 meheline sõjakaitsevägi on liiga suur, pidas kõnesid tsiviilikontrollist, armee sai kogu aeg noomida. Selle tagajärjel kaitseväe luure sisuliselt nulliti," rääkis kolonelleitnant Leo Kunnas. 

"Selle vale najal tuli ta ka välja põhiseaduse parandusega, millega visati kaitseväe juhataja põhiseadusest välja. See rikkus kogu riigikaitse juhtimise tasakaalu. Ilvese tehtu tagajärgi lapime aastakümneid ja võib tekkida olukord, kus riik ei olegi sõjaks valmis," ütles Kunnas.

"Ma ei paneks president Ilvest Ärma juhtumi eest üksinda vastutama, ta ei läinud üksi EASist raha küsima. EASil on nõukogu, peaksime vaatama, kes sinna kuulusid, EAS allub majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning ajal, mil EAS Ilvesele raha andis, oli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts," sõnas riigikogu liige Jaanus Karilaid. 

Karilaid viitas Tallinna TV saates "Vaba Mõtte Klubi", et Ärma talu looga on seotud väga selge poliitiline seltskond, kes lõid teadlikult ähmased mängureeglid. Kui mängureeglid on ähmased ja neil on korruptiivsuse aste, on president lõksus. "President oli valitsuse lõksus viimased 10 aastat, Ilves oli valitsuse pantvang. Seetõttu rääkiski ta igal aastal, et Eesti julgeoleku oht suureneb. Ilves tegin korraks küll jääkeldri, kus toodi esile väga palju tähtsaid ühiskonna probleeme, aga 2012. aastal sai ta EASist raha ja jääkeldris tõstatunud probleemidega enam edasi ei tegeletud."

See, et Eesti presidendid oleksid nuiavas olekus, käsi pikalt valitsuse poole, on Karilaiu hinnangul meie riigijuhtide teadlik poliitika. "See on riigijuhtide probleem, et pole paika pandud presidendi eluaseme küsimust. Lisaks viitavad poliitilise kultuuri uued käitumisnormid sellele, et Eesti jaoks on tekkinud väga ohtlik ajastu. Riiklikel ametikohtadel olevate inimeste kõnepruuk on lubamatu, aga nad jätkavad oma ametikohtadel, keegi neid hukka ei mõista  ja keegi selle eest ei vastuta. Üksikisiku võib EASi rahade väärkasutamise  eest viieks aastaks vangi panna, Ilvese puhul õigustab riigikantselei tema käitumist. Kui mentaliteet, kus ametkondlik klass õigustab raha väärkasutamist laieneb  kaühiskonda, ei jää Ilvesest maha nullseis, vaid miinusseis ning see on Eesti riigile juba kahjulik."

Karilaid tuletas saates meelde, et kirjutas 2006. aastal president Ilvesest artiklite sarja, kus osutas Ilvesele kui Eesti jaoks võõrale mehele. "Nagu näha, Ilves ei saanudki meie omaks meheks. President peab tasakaalustama täitevvõimu.  See, et Ilves on läbi kukkunud president ja 10 aastat oma tööga hakkama ei saanud, on nüüdseks kõigile selge."

Riigikogu liige Henn Põlluaas ütles samas, et Ilvese karjääri vaadates algasid tema ärmatamised juba välisministriks saamisel ajal, kogu protsess on kestnud pikalt ja pole veel lõppenud. "President Ilves on öelnud, et tal on piinlik Eesti rahva pärast, täna on aga Eesti rahval ääretult piinlik, et meil oli president, kes kasutas oma ametipositsiooni isiklike hüvede hankimiseks. Alles hiljuti esitas president uue avalduse Ärma talu kulude katmiseks. Presidendihüvede seaduse järgi on tal õigus kas tööruumide ja sekretäri kulude või eluruumide hüvitamiseks. Ilves tegi avalduse mõlema hüvitamiseks." 

President Ilvese väite, et ta ei ole maksumaksjalt ja riigilt saanud sentigi, lükkas Põlluaas saates ümber: "2 miljoni euro eest ehitati asfalttee otse tema taluni, lisaks on ta omandanud Ärma talu kõrval olevast järvest suure tüki. Meil kõigil teistel kodanikel lõpeb maaomand kaldaga. Riigikantselei liisis Ärma tallu köögisisustuse- ja tehnika, mis maksis sadu tuhandeid kroone, hiljem sai president selle  praktiliselt kopikate eest endale. Lisaks presidendiproua ehted, kleidid, esinduskulud jne. Kulude piiri laiendati kogu aeg."

Olev Tinn erakonnast Eestimaa Rohelised viitas tõsiasjale, et ehkki  Eestil oli ametlik riigi residents Paslepas olemas, müüdi see maha ja hakati arendama Ilvese isiklikku varandust. "Tegelikult peaks riiki üles ehitama mitte ainult ühele presidendile mõeldes. Näeme ka seda, kuidas EASi või PRIA rakendab valesti koostatud paberi puhul ühele inimesele väga karme sanktsioone, teise puhul mitte. Probleem on selles, et kahte Eesti kodanikku ei kohelda võrdselt. Siin hakkab ühiskonna kannatus katkema."

Kirjaniku ja kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul hakkas president Ilves Eesti julgeolekuohust rääkima alles pärast Ukraina ja Gruusia sõda, enne käitus ta täiesti vastupidiselt. " Ilves rääkis, et 50 000 meheline sõjakaitsevägi on liiga suur, pidas kõnesid tsiviilikontrollist, armee sai kogu aeg noomida. Selle tagajärjel kaitseväe luure sisuliselt nulliti. Selle vale najal tuli ta ka välja põhiseaduse parandusega, millega visati kaitseväe juhataja põhiseadusest välja. See rikkus kogu riigikaitse juhtimise tasakaalu. Ilvese tehtu tagajärgi lapime aastakümneid ja võib tekkida olukord, kus riik ei olegi sõjaks valmis. Seda põhjusel, et süsteem on olnud suletud, seda pole olnud võimalik ettevalmistada ega juhtida."

Kunnase hinnangul peaks president kui riigikaitse ülemjuht olema moraalne majakas. "Ilves tuli siia lääneinimesena uut stiili õpetama, aga mis sellest välja tuli?  Vaadates praegust tendentsi poliitikute seas , kas meil on ka oodata käsikähmlust parlamendis?"

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...