Liigirikas putukaväil õpetab loodust tundma

"Linn võib olla putukatele isegi parem elupaik kui maa, kuna linnas kasutatakse pestitsiide vähe ja siin on eri õisi rohkem," rääkis projektijuht Anu Leisner kavast luua keset linna kunagisele raudteetammile putukaväil. Mööda eheda loodusega – õite, niidutaimede ja tööhoos putukatega – palistatud rattateid ja radasid saab peagi jalutada, sportida ja teha igapäevaseid käike.

Liigirikas putukaväil õpetab loodust tundma

Urmas Kaldmaa

"Linn võib olla putukatele isegi parem elupaik kui maa, kuna linnas kasutatakse pestitsiide vähe ja siin on eri õisi rohkem," rääkis projektijuht Anu Leisner kavast luua keset linna kunagisele raudteetammile putukaväil. Mööda eheda loodusega – õite, niidutaimede ja tööhoos putukatega – palistatud rattateid ja radasid saab peagi jalutada, sportida ja teha igapäevaseid käike.

MTÜ Nõmme Loodusmaja juhatuse liige Lada Mehikas ütles, et on hea, kui linnas jätkub kohti, kus lapsed saavad ise loodust uurida. "Mida rohkem loomulikku loodust meil linna järele jääb, seda parem meile kõigile ja huvitavam lastele," lausus ta. "Kadrioru pargis näiteks on mõned paigad, kus rohtu ei niideta. Need on fantastilised! Siledal pargimurul on hea palli veeretada, aga kui juba palli veeretatakse, siis lapsed loodust ei vaata."

Teistele eeskujuks

Linn loob nüüd uut paika, kus loodust imetleda. 13 km pikkune kunagise raudtee tamm, mis viib Kopli kaubajaamast läbi Pelgulinna ja Merimetsa Astanguni, on erakordselt liigirikas niidutaimede ning tolmeldajate jt putukate poolest. Praegu läbib suurt osa tammist kõrgepingeliin, mille asemele pannakse linnaplaneerimise ameti projektijuhi Anu Leisneri sõnul lähiajal maakaabel. Seejärel saab täies mahus jätkuda kunagise raudtee ümberkujundamine putukaväilaks. Lähiaastatel on kavas pikendada väila Hiiuni. Euroopast on saabunud Tallinna linnaplaneerimise ametile poole miljoni suurune roheprojektide toetus ning amet soovib seda kasutada just putukaväila edasiarendamiseks.

Juba praegu tegutseb putukaväilal üks kogukonnaaedadest – Põhja-Tallinnas asuv Pelguaed, kus on toimunud looduse tundma õppimise ja maalimise töötoad. "Loomulikult soovin putukaväila võimalusi oma töös lastega ära kasutada," tähendas Mehikas. "Peaasi, et sinna ei tuleks liiga palju igasuguseid sisseraiutud radasid ja ettemääratust."

Putukaväil on putukatele hea liikumistee, et pääseda Tallinna ühelt rohealalt teisele (väil – läbisõidutee, toim). "Tartu ülikooli teadlaste mullu suvel tehtud uuring kinnitas Tallinna keskkonnaekspertide hüpoteesi, et tolmeldajate ala hõlmab kogu endist raudtee ja õhuliinide alust maad ning see ulatub Kristiine ja Haabersti linnaossa välja," selgitas Leisner. "Sageli võib linn olla tolmeldajatele isegi parem elupaik kui maa, sest linnas kasutatakse pestitsiide vähe ja õiterikkus on suurem."

Eriti paistsid liigirikkusega silma putukaväila äärde jäävad Astangu-Kadaka loopealsed, kus on elupaiga leidnud ka Eestis haruldased ja ohustatud tolmeldajate liigid. Viimase kümne aasta jooksul on sealt näiteks leitud 42 liiki päevaliblikaid (43% Eesti päevaliblikaliikidest) ja 22 liiki kimalasi (78% Eesti kimalaseliikidest). Kimalased, erakmesilased, päeva- ja ööliblikad, sirelased jt tolmeldajad aitavad meie enam kui 150 toidutaimel viljuda ja saaki anda.

"Tolmeldajatele sidusate lennukoridoride planeerimine linna on uudne mõte, milles Tallinn saab olla üks suunanäitaja teistele linnadele Euroopas ja kaugemalgi," lausus Leisner. Tallinna linnaplaneerijad, arhitektid ja keskkonnaeksperdid tahavad Leisneri sõnul luua putukaväila projektiga läbi linna tee, mis on rikas nii vaba aja veetmise võimaluste kui ka tolmeldajate elupaikade poolest, ilma et üks tuleks teise arvelt. "Tehis- ja looduskeskkond seal omavahel ei vastandu, moodustavad hoopis uudse sümbioosi," mainis Leisner.

Nii kavandatakse putukaväila parkides muidu nii tavaliste murukõrbete asemele liigirikkaid niite, kiireks edasiliikumiseks eelistatakse trammi autole, soodustatakse külaelu meenutavaid kogukonnaettevõtmisi, kasvatatakse ise puhast toitu jne. Putukaväilas arendatakse linnakeskkonda nii, et looduskeskkond suudab sellega kohaneda. Paiga kujundamisel säilib selle looduslik ilme ning haljastuse liigirikkus, et see toetaks tolmeldajate jt putukate elu.

Aitab tuua rohelise pealinna tiitlit

Projektijuht Leisneri sõnul kujuneb putukaväilast vaatamata nimetusele kindlasti ka inimeste liikumiskoridor, mis ulatub linnaservast kuni kesklinnas asuva Balti jaamani.

"Inimesed saavad seal liikuda loodusrikkas keskkonnas mööda kergliiklusteid, metsaradasid ja jalgteid," ütles Leisner. "Seal saab jalutada, sportida ja teha igapäevaseid käike kodust kooli, tööle ja poodi. Pelguranna tramm, jalgratas ja elektritõuks on piirkonna efektiivsed liikumisviisid, ja putukaväilast saab linna rattateede põhivõrgu osa."

Putukaväila projekt Augmented Urbans sai alguse 2018. aastal, kuid see hõlmas ainult rohekoridori põhjapoolset osa. Tänu nüüdsele jätkuprojektile B.Green saab arendada kogu putukaväila, kusjuures 85% rahast panustabki Euroopa Liit ja 15% Tallinna linn.

Leisner avaldas lootust, et putukaväil aitab Tallinnal lõpuks võita rohelise pealinna tiitlit. "Euroopa linnad teevad selle tiitli võitmiseks suuri pingutusi," ütles Leisner. "Heaks eeskujuks on tänavune roheline pealinn Lissabon, mis järjekindlalt investeerib trammivõrgu väljaarendamisse ja rattaga sõitmise suurendamisse."

Laadimine...Laadimine...