Linn rajas vaimse tervisega kimpus noortele tugikodu

Sügisest hakkab tegutsema linna loodud rehabilitatsioonikodu hiljuti psüühikahäiretesse haigestunud noortele, mis pakub lisaks elupinnale ka nõustamist, õpiabi ning loovusteraapiat, aitamaks eluga paremini toime tulla.

Pilt: Albert Truuväärt

Linn rajas vaimse tervisega kimpus noortele tugikodu

Sirje Rattus

Sügisest hakkab tegutsema linna loodud rehabilitatsioonikodu hiljuti psüühikahäiretesse haigestunud noortele, mis pakub lisaks elupinnale ka nõustamist, õpiabi ning loovusteraapiat, aitamaks eluga paremini toime tulla.

Oktoobris tegevust alustav Iru noortemaja pakub kaheaastast programmi kuni kaheksateistkümnele 18-35-aastasele esmahaigestunud noorele, kelle jaoks tavaline ravi pole piisav ning kes vajavad iseseisvaks toimetulekuks ja ravi jätkamiseks igapäevast tuge. Teenuse eest hoolitseb Tallinna vaimse tervise keskus.

Suuresti on tegemist ennetava sekkumisega. "Hoolitseme, et psühhootilisest haigusepisoodist ei kujuneks kroonilist haigust," selgitas Iru noortemaja vanemtegevusjuhendaja Mari Agur. 

Psühhiaatriapraktika näitab, et esimene psühhoos võibki jääda viimaseks. Umbes 20% psühhoosiepisoodi läbi teinutest kogeb vaid ühte haigusepisoodi ning paraneb täielikult.

Normaalsest saab veidrik?

"Kokkupuude  psühhoosiga on igal juhul raske kogemus," tõdes Tallinna vaimse tervise keskuse teenuste arendusjuht Anu Rahu. "Inimene ei tea, kuidas sellises oluliselt muutunud olukorras oma eluga toime tulla, ta vajab tuge ja abi." 

Samas ei mõista vanemad pahatihti, miks nende psüühikahäirega laps ei suuda õppida või tööl käia. Veel raskem on inimest mõista neil, kes ei tea tema haigusest ning peavad muutunud käitumist häirivaks iseloomu eripäraks. 

Kui psühhoosi ajal tabab inimest vägev, kuigi alati mitte positiivseid aistinguid tekitav energiatulv, siis pärast langeb energiatase sedavõrd, et  haigele võivad valmistada raskusi ka kõige lihtsamad igapäevatoimingud.

"Psühhoosi kogemine on suur trauma ja sageli tekib selle tagajärjel raske depressioon," rääkis Rahu. "Inimene on võib-olla põletanud sildu – kuid ta on teinud seda segadusseisundis ning kahetseb. On üsna tavapärane, et sõbrad ja lähedased tõmbuvad  haigestunust eemale, väldivad teda. Psüühikahaiged on ka ise öelnud, et raskem on toime tulla sildistamise kui haiguse endaga." 

Selles valguses on täiesti mõistetav, et psühhoosi kogenud noor pigem tõmbub endasse, kapseldub. Omaenese ressurssidest ei piisa, et sellest seisundist välja tulla, vaja on abi. Ja just seda abi noortemajas jagataksegi. 

Üheskoos haigusest võitu

Üheskoos elades jõustavad noored ka üksteist, õpitakse haiguse sümptomeid ära tundma, haigushooge ennetama. "Tahame, et meie kliendid saaksid pärast noortemaja teenuselt lahkumist iseseisvalt elus hakkama," selgitas Agur. "Et nad saaksid elu üles ehitada võimalikult stabiilsele pinnale. Räägime, kuidas raha kasutada, nõustame peresid, teeme loomingulisi tegevusi." Rõhuasetus on iga inimese puhul erinev ning sõltub tema konkreetsetest vajadustest. Mõni vajab karjäärinõustamist, mõni õpiabi, mõni lihtsalt julgustust tööturule sisenemisel.

Iru noortemaja ei ole kinnine asutus, noored elavad seal tavapärast elu, igaüks oma toas. Elamise eest maksavad kliendid ise, niisamuti toidu eest. "Süüa peavad nad ise tegema, poes ise käima – see on ju üks osa elus toimetulekust," mainis Agur. 

Iru noortemaja teenusele pääseb noor rehabilitatsiooni plaani alusel ning järgmisest aastast vaid psühhiaatri saatekirjaga.

Praegu käib teenuseks vajaliku hoone remont. Linn andis hoone kordategemiseks 212 147 eurot. Kellel huvi uue teenuse vastu, saab täpsemat infot Tallinna vaimse tervise keskuse kodulehelt www.vaimnetervis.ee , tallinn@vaimnetervis.ee või telefonilt 627 6640.

Laadimine...Laadimine...