LINNAPEA HELSINGIS: Arendame aktiivselt linnade ühist piletisüsteemi

"Tallinn ja Helsingi peaksid tegema koordineeritud koostööd ühtse piletisüsteemi arendamisel," lausus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes külastas eelmisel nädalal koos linnavalitsusega Helsingi linna. "On väga tähtis, et töötaksime tõesti kaksiklinnana," lisas Helsingi abilinnapea Anni Sinnemäki.

Pilt: Ain Saarna

LINNAPEA HELSINGIS: Arendame aktiivselt linnade ühist piletisüsteemi

Maarja-Liis Arujärv

"Tallinn ja Helsingi peaksid tegema koordineeritud koostööd ühtse piletisüsteemi arendamisel," lausus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes külastas eelmisel nädalal koos linnavalitsusega Helsingi linna. "On väga tähtis, et töötaksime tõesti kaksiklinnana," lisas Helsingi abilinnapea Anni Sinnemäki.

Sinnemäki tutvustas Tallinna linnavalitsusele nii Helsingi tulevikuplaane kui ka äsja ellu viidud juhtimisreformi. Tema sõnul on Tallinna ja Helsingi elanike suhted üha tihedamad. "Meie linnades elavate inimeste läbikäimine muutub üha intensiivsemaks alates järjest tihenevast äritegevusest ja lõpetades teises linnas arsti juures käimisega, kui inimene seal töötab," lausus ta. "Seega on ka meie linnade partnerlus väga loomulik ja hädavajalik."

Helsingi ehitab uusi üürimaju ja trammiteid

Kõlvarti sõnul on koostöö Helsingiga väga tähtis – muu hulgas ka ühistranspordi kasutamise lihtsustamiseks mõlemates linnades. "Ühise kaksiklinna ja linnaruumi arendamine tähendab muu hulgas, et peame paremini ühendama oma ühistranspordi süsteeme," selgitas linnapea. "Peame selleks tegema aktiivset koordineeritud tööd ka kahe linna ühtse piletisüsteemi arendamisel."

Sinnemäki lausus, et ka Helsingi linn oleks väga rõõmus, kui nende juurde saabuvad tallinlased eelistaksid ühistransporti.

Sinnemäki rääkis muu hulgas Helsingi linna uutest arendusprojektidest – nad ehitavad suure hooga elamuid, sest linna elanike arv üha kasvab. Hästi funktsioneeriv elamuturg on kõige tähtsam komponent linna kiire kasvu juures. Tänavu kerkib 6000 uut eluaset ja aastaks 2021 veel 7000 uut eluaset, mis on kas taskukohased üürikodud või siis soodsa ostuhinnaga korterid.

Samuti ehitab Helsingi uusi trammi- ja rattateid, sest eesmärk on vähendada linlaste sõltuvust autodest. Seetõttu püüab linn ka üha vähendada linnas autoga tasuta parkimise kohti. "Meie eesmärk on, et auto parkimise eest peab igal juhul maksma," rääkis Sinnemäki ja lisas, et linn soovib viia tulevikus suurema osa autosid n-ö maa-alustesse parklatesse.

Praegu on Helsingis 1200 kilomeetrit rattateid.

Lärmakad baarid mureks ka Helsingis

Teise teemana arutati kohtumisel alkoholipoliitikat eri linnades. Tallinna linnavalitsus tutvustas oma plaani piirata baaride alkoholimüügi aega kella kaheni öösel. Helsingis lõpeb alkoholimüük toitlustusasutustes juba poole kahe paiku öösel, vaid elamurajoonidest kaugemal asuvad asutused, näiteks teatud ööklubid vms saavad loa tegutseda ja alkoholi müüa kauem.

Sinnemäki märkis, et ka Helsingis on mõned linnaelanikud pöördunud kohtusse, sest nende lähedal tegutsevad liiga lärmakad baarid on seganud öörahu.

Kui Tallinnas on praegu 400 000 elanikku, siis Helsingis ligikaudu 650 000. Mõlemas linnas elanike arv kasvab. Helsingis peaks aastaks 2050 elanike arv kasvama prognooside kohaselt 750 000-ni.

Helsingi esindajad tegid Tallinna linnavalitsusele tutvumisringkäigu linna uues, Oodi raamatukogus, mis on kujunenud väga menukaks kogukonnakeskuseks kõigile Helsingi elanikele noortest vanadeni. See on koht, kus kõik linlased saavad lisaks raamatute laenutamisele tasuta kasutada töö- või koosolekuruume, helistuudiot bändi muusika salvestamiseks või tegelda näiteks õmblemise või isegi 3D printimisega.

Keset raamatukogu saali paikneb ka emade ja beebide kohtumispaik, samuti on olemas imeilus suur terrass, kus nautida vaadet Helsingile ja pidada suvel piknikke.

Tallinna linnavalitsus pidas Helsingis ka oma tavapärase tööistungi. Sinnemäki avaldas lootust, et peagi tuleb Helsingi linnavalitsus Tallinna oma istungit pidama.

2018. aasta mais sõlmisid Tallinn ja Helsingi koostöömemorandumi, mille eesmärk on hoogustada kahe linna koostööd. Memorandumi esimene valdkond on liikuvus ja transport, mis tähendab näiteks piletimüügisüsteemi integreerimist ja mobiilse parkimise korraldamise ühtlustamist. Teine töövaldkond on teenuste pakkumine mitteresidentidele ehk tööjõu liikumise soodustamine. See tähendab ka mõlema linna rahvusvahelistes majades teenuse pakkumist. Samuti on soov teha koostööd Läänemere keskkonnaseisundi kaitseks, arendada välja kaksiklinna bränd ja turundada linnu ühiselt.

Laadimine...Laadimine...