LINNASÜNDMUSTE TOP 10: Alkoholikaost tanklates botaanikaaia meelte aiani

Linn keelas alkoholimüügi siinsetes tanklates ja sellest innustatult riik kogu Eesti bensiinijaamades, uued trammid meelitavad üha rohkem linlasi autodest ühistransporti ning arstide ja õdede jaoks rajatud soodne kodu jättis nad Tallinnasse tööle- loe millised olid tänavused olulisimad sündmused linlaste jaoks!

Pilt: Scanpix

LINNASÜNDMUSTE TOP 10: Alkoholikaost tanklates botaanikaaia meelte aiani

Linn keelas alkoholimüügi siinsetes tanklates ja sellest innustatult riik kogu Eesti bensiinijaamades, uued trammid meelitavad üha rohkem linlasi autodest ühistransporti ning arstide ja õdede jaoks rajatud soodne kodu jättis nad Tallinnasse tööle- loe millised olid tänavused olulisimad sündmused linlaste jaoks!

1. Linn andis valitsusele inspiratsiooni ajada alkohol tanklatest välja

Tallinna tervisekoalitsioon eesotsas linnapea Edgar Savisaarega otsustas 1. juulist keelata kange alkoholi müügi tanklates ja pisikestes keldripoodides. Pühapäeviti ja koolide lähedal aga pidi plaani järgi olema keelatud igasuguste vägijookide müük. See põhjustas valitsuse liikmetes pahameeletormi, valitsus süüdistas linna kauplejate ahistamises.

Augustis aga selgus, et vastne tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski soovib samuti alkoholreklaami piirata ja selle müügi tanklates lõpetada. Kuigi liberalismi vaimu käes vaevlev majandus- ja taristuminister Kristen Michal Ossinovski plaaniga nõus ei olnud, jõudis see 29. detsembril viimasele kooskõlastusringile. Ilmselt jõustub algselt linna ideena sündinud plaan tanklates alkoholi müümine lõpetada, 1. jaanuaril kogu riigis.

 

2. Arstide ja õdede maja hoidis linna tervisetöötajad Soome putkamast

25. veebruaril avas linn arstide ja õdede maja. Vana ühiselamu Mustamäel remonditi moodsaks kõige mugavustega ja soodsa üüriga kodupaigaks linnas töötavatele tervisetöötajatele. Majas on 24 kööktuba, 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit 97 arstile ja õele. Majas on moodsa sisseseadega pesuköök ja ruumid jalgrataste ja lapsevankrite hoidmiseks. Kõigis korterites on köögimööbel ja -tehnika. «Ma ei mõelnud hetkegi, kui kuulsin, et on võimalus arstide-õdede majja korter saada,» ütles maja avamisel Ida-Tallinna keskhaigla õde Katre Põder«Nii hea tunne on, et meie eriala hinnatakse ja meid toetatakse, et saaksime siin oma tööd teha ja ei pea üle lahe putkama.»

„Üks arst rääkis mulle, et oli juba valmis minema Soome, kuhu teda kutsuti,” lisas linnapea Edgar Savisaar. „Aga kuna me arstide ja õdede maja valmis ehitasime, jäi ta Eestisse. Ma usun, et niimoodi juhtus paljudega."


3.  Tallinlasi veavad Moonika, Paula, Tiina jt ilusad tüdrukud

31. märtsil saatis linn pidulikult liinile esimese Hispaaniast saabunud uue trammi Moonika. Ilusad Eesti naistenimed uutele trammidele said valida linnaelanikud ise. Lisaks Moonikale veavad või hakkavad linlasi vedama Anna, Annika, Eerika, Elise, Jaanika, Kadri, Karmen, Katariina, Koidula, Lydia, Linda, Maarika, Maria, Paula, Teele, Tiina, Triin ja Viivika. Kokku pääses tänavu liinile enamik ehk 16 uut trammi tellitud 20st.

Lisaks algas uue teeharu ja Ülemiste jaama peatuse loomisega lennujaama viiva trammitee rajamine.

Moedisainer Katrin Kuldma stuudio Chocolat lõi aga trammi-, bussi- ja trollijuhtidele uued nägusad, mugavad ja vastupidavad vormirõivad.


4. Õpiraskustes ja mures noored saavad nüüd abi ja lohutust

Aasta alguses taasavas linn Kadaka põhikooli juures nõustmiskeskuse õpiraskustega noortele, kus spetsialistid pühendavad igale lapsele rohkem tähelepanu, kui õpetaja seda oma kiire tempo juures koolis teha jõuab.

Augusti lõpus avas lastehaiglas aga uksed laste vaimse tervise keskus, mida arstid piki silmi oodanud olid.

Tänapäeva lapsi vaevavad terviseprobleemid, vanemate lahutus, igasugused õnnetused ja elu hammasrataste vahele jäämine, mis tekitavad masendust, agressiivsust ja õppimisraskusi. Kõige hullemini mõjutab praegu lapsi, et vanematel pole oma nende jaoks aega.

 

5. Ühistupank muudab ka rahahädas kliendi üheks pangaomanikuks

18. juunil pidas asutamiskoosolekut Tallinna eestvedamisel loodud Eesti ühistupank. Uus pank muudab veidi olukorda, kus Eestit valitsevad välispangad, kes kohalikule elanikule ei mõtle, meie elanike pealt teenitud kasumi Eestist maksuvabalt välja viivad ja siis selle kallite laenudena eestlastele tagasi müüvad. Tavapangast eristab ühistupanka veel, et seal pole keegi ainult klient vaid ka osanik. «Me tahame kasvatada Eesti elanike tulu, praegu liigub pankade kasum ju suuresti Eestist välja,» ütles panga juhatuse esimees, 10 aastat rahandusministeeriumis riigikassa juhina töötanud Ülle Mathiesen. «Samuti pole meil omanike survet oma kliente rasketel aegadel nö piitsutada.»

Välispankadel ei ole tahtmist makseraskustesse sattunud inimestele appi tulla, eestimaise ühistupangaga seda muret pole. Pealegi on ühistupanga teenused odavad.

Uue panga nõukogu esinaiseks sai rahvusvahelise mainega investeerimisspetsialist Mae Hansen.

 

6. Linn otsustas remontida tantsijate pühapaiga

Septembris otsustas linn, et Kalevi staadion remonditakse uhkeks rahvusstaadioniks, kus olemas harjutusväljak, treeningruumid, spordiklubid, hotell ja pood.

Staadionil hakkavad toimetama olümpiakomitee, laulu- ja tantsupeo sihtasutus ning rahvatantsu ja rahvamuusika selts. Linn rajab staadioni ümber korraliku kõnni- ja rattateede võrgu ning rattaparklad. Linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et 30 000 pealtvaatajat mahutama hakkav rahvusstaadion on ja jääb tantsupidude toimumise paigaks. «Samuti

rahvaspordi keskuseks ja ümber Ülemiste järve kulgeva rahva raja alguspunktiks,» lisas ta.

Legendaarne rahvatantsujuht Ilma Adamson ütles Pealinnale, et tantsijad on väga Kalevi staadioni remondi poolt. «Oleme kogu aeg unistanud sellest, et Kalevi staadion saaks paremaks,» lausus Adamson. «See on tantsijatele väga oluline, lausa püha paik.»

 

7. Raekoda sebis ühele näitusele kokku maailmakuulsate vanameistrite 80 kunstiteost

Suvel sai tänu Haus galerii kuraator Piia Ausmanile ja raekoja direktor Elvira Liiver Holmströmile raekojas vaadata maailmakuulsate Euroopa vanameistrite Peter Paul Rubensi, Pieter ja Jan Bruegheli, Lucas Cranachi, Albrecht Düreri jpt teoseid, mis ripuvad tavaliselt vaid Euroopa kalleimates galeriides. Sellisel tasemel ja hulgal 15.-17. sajandi

kunsti, enam kui 80 suurteost, nägi ühel näitusel Eestis esmakordselt. Teoseid õnnestus saada erakollektsioonidest üle maailma. Paljud maalide omanikud olid alguses keeldunud, kuid nähes Tallinna haruldast raekoda, olid nad ümber mõelnud ja meistriteosed siiski teele saatnud. Enamgi veel- hingehinna asemel saatsid nad tööd Tallinna näitusele tasuta.

 

8. Omakseid hooldavad inimesed saavad tasuta hooldustöötaja tellida

Eestis on tuhandeid inimesi, kes on pidanud töölt ära tulema, et kodus oma haiget või eakat sugulast põetada. Paraku puudub meil riiklik süsteem, mis tasuta rasket tööd tegevaid hooldajaid aitaks. Tallinn pakub kevadest vähemalt oma omastehooldajatele asendusteenust– lähedase eest hoolt

kandval inimesel on võimalik tasuta koju tellida hooldustöötaja, kes mõned tunnid päevas haige inimese eest hoolt kannab. „Teenus pakub omastehooldajatele vaba aega näiteks arsti juurde, poodi, koolitusele või teatrisse minekuks,“ selgitas abilinnapea Merike Martinson. „Või ka lihtsalt hetke omaette olemiseks.“

 

9. Turvapaik aitab alaealistel ohutult kaineks saada

Veebruari alguses avas Tallinna turvakeskus kainenemise toad purjus noortele. Kahjuks tuleb mupol ja politseil pidevalt tegeleda öistel pidudelt kokku korjatud purupurjus alaealistega, keda seni polnud ohutult kuhugi paigutada. Noorte joomist soodustavad nn 16+ peod, mida mõned ööklubid just noortele korraldavad. Turvakeskusesse viiakse kainenema alaealised, kelle vanemad seda soovivad, alaealised, kelle aadressi ei saa kindlaks teha või kes elavad linnast kaugemal.

 

10. Botaanikaaeda saab nüüd ka katsuda ja maitsta

Augustis avas linna botaanikaaed meelte aia, kus lisaks vaatamisele saab ümbritsevat kuulata ja kompida, lisaks maitsetaimi nuusutada ja maitsta. Aed on mõeldud puuetega inimestele ja niisama loodushuvilistele.

Mummuline või triibuline sillutis ning punktkirjas sildid aitavad aias liikuda vaegnägijatel. Ratastoolis liikujate jaoks on tehtud peenrad kõrgeks, et seal kasvavaid taimi hästi kätte saaks. Ratastooliga saab otse peateelt sõita ka invakiigele.

Laadimine...Laadimine...