Looduskaitsja: peame õppima investeerima loodusesse nii, et loodus investeerib meisse tagasi

Rahvusvahelise looduskaitseühingu IUCN juhi Inger Anderseni sõnul on raske aru saada loodusest saadavast kasust - puud ju ei anna meile traadita internetti, vaid hapnikku, mida me aga iseenesestmõistetavaks peame. "Peame õppima investeerima loodusesse nii, et loodus investeerib meisse tagasi," rääkis ta.

Pilt: Raul Mee

Looduskaitsja: peame õppima investeerima loodusesse nii, et loodus investeerib meisse tagasi

Toimetas: Triin Oja

Rahvusvahelise looduskaitseühingu IUCN juhi Inger Anderseni sõnul on raske aru saada loodusest saadavast kasust - puud ju ei anna meile traadita internetti, vaid hapnikku, mida me aga iseenesestmõistetavaks peame. "Peame õppima investeerima loodusesse nii, et loodus investeerib meisse tagasi," rääkis ta.

Rahvusvahelisel keskkonnakonverentsil "Maa innovatsioonifoorum" rõhutati globaalse koostöö olulisust.
 
Keskkonnaminister Siim Kiisler, kes on ühtlasi ka ÜRO keskkonnaassamblee neljanda sessiooni juht märkis, et muutuste tekkimiseks on oluline ka probleemide olemuse kindlaks tegemine. "Jätkame neljandal sessioonil eelmisel sessioonil alustatut. Muutusteks ei aita ainult sellest rääkimine vaid meil on vaja, et valitsused ja ettevõtted oleks samuti "pardal"," rääkis ta.
 
Kiisler rõhutas, et reostus on jätkuvalt suur probleem. "Me tahame kõik tervemat elu ja paremat elukvaliteeti aga me peame kindlustama inimestele võimaluse oma majanduslikku olukorda parandada," rääkis ta. "Et paremat elukvaliteeti kindlustada peame leidma viisi firmadele raha teenimiseks ja selleks on vaja uusi ärimudeleid. Ehk aitaks selleks näiteks paremad regulatsioonid ja finantseerimine - et saaks ehitada tuuleveskeid seinte asemel."
 
Kalad plastikut täis
 
Rahvusvahelise looduskaitseühingu IUCN juht Inger Andersen tõdes, et keskkonnamuutused on igapäevaelus tajutavad - praeguse aja lapsed ei saa enam rääkida isaga kalal käimisest, sest lahed on tühjad ja vähesed alles jäänud kalad on plastikut täis. "Mida me mõtleme, kui räägime looduspõhistest lahendusest? Peame mõistma looduse infastruktuuri - loodus on kogu muu elu aluseks, ka majanduse ja äri," rääkis ta.
 
Anderseni sõnul on raske tajuda loodusest saadavast kasust - puud ju ei anna meile traadita internetti, ainult hapnikku, mida me aga iseenesestmõistetavaks peame. "Peame õppima investeerima loodusesse nii, et loodus investeerib meisse tagasi. Räägime metsadest - me ei mõista neid teenuseid, mida loodus meile inimestena annab: metsad filtreerivad välja umbes kolmandiku kasvuhoonegaasidest," rääkis ta. "Seinte ehitamise asemel peaks näiteks murenemise ka vältimiseks rannikualade kaitseks istutama puid."
 
Erasektori ja kodanike kaasamine
 
Norra keskkonnaminister Atle Hamar ütles, et eelmise aasta lõpus tegi maailm tõelise edusammu probleemi lahendamiseks. "Maailm tunnistas koos mikroplastiku probleemi ookeanides ja otsustas koos sellele lahendus leida," sõnas ta rõhutades, et Norra mereriigina tajub mikroplastiku probleemi igapäevaselt. "Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks on vaja kaasata ka privaatsektor ja kodanikuühiskond."
 
Euroopa Komisjoni keskkonnaharu juht Daniel Calleja Crespo rõhutas prügi ennetamise vajalikkust. "Parim prügi on see, mida pole tekkinudki," märkis ta. "Esitame Euroopa Liidule väljakutse - 2030. aastaks võiks iga plastikpakend, mis jõuab tarbijani, olla ümbertöödeldav."
"Lahendused on olemas. Praegu on vaja globaalset tegutsemist, et globaalse probleemiga tegeleda," rõhutas ta lisades, et valitsused ja erasektor peaksid tegema koostööd.
 
Haga Initsiatiivi juht Nina Ekelund nentis, et äri on olnud pikka aega probleemi osa, kuid nüüd tahetakse olla ka probleemi lahenduseks. "Äri juba tegutseb, aga riigid peavad seadma julgemaid kliimaeesmärke ja regulatsioone, et firmad saaksid olla ambitsioonikamad ja julgemalt turgu haarata," ütles ta. "Julged kliimaeesmärgid loovad ka töökohti juurde."
 
Thomson Reutersi esindaja Timothy Nixoni sõnul on oluline äriline läbipaistvus. "Oma emissioonide ja tegevuse tagajärgede avalikustamine ei ole mitte ainult planeedi seisukohast hea, vaid see on hea ka ärile - see julgustab ka teisi oma tegevuse üksikasju avalikustama," ütles ta. „Umbes 250 suurfirmat vastutab kolmandiku emissioonide eest – see on ainult 250 firmajuhti, keda peab veenma.“
Laadimine...Laadimine...