Loomeliidud: Oki raportit ei saa võtta haridusreformi aluseks

Eesti Kultuuri Koda (EKK), loomeliidud ja alla kirjutanud organisatsioonid soovivad, et Gunnar Oki "Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti" käsitlemine haridusreformi alusdokumendina peatataks ning selles esitatud ideede üle korraldataks ühiskondlik arutelu, kaasates Eesti teadlaskonda ja huvirühmi laiemalt

Pilt: Scanpix
Haridus

Loomeliidud: Oki raportit ei saa võtta haridusreformi aluseks

Eesti Kultuuri Koda (EKK), loomeliidud ja alla kirjutanud organisatsioonid soovivad, et Gunnar Oki "Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti" käsitlemine haridusreformi alusdokumendina peatataks ning selles esitatud ideede üle korraldataks ühiskondlik arutelu, kaasates Eesti teadlaskonda ja huvirühmi laiemalt

Raportis tehtud ettepanekute kaalumist ei saa alustada enne, kui on olemas otseste ja kaudsete mõjude analüüs ning sellel põhinevad selged eesmärgid, mis teenivad üldrahvalikke huve, kirjutas Postimees.

EKK ja partnerid juhivad tähelepanu, et Oki raport katab lähteülesannet vaid osaliselt, keskendudes rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Raport põhineb autori intervjuudel 32 isikuga, kelle hulgas on kõrgkoolide juhte, haridusametnikke ja akadeemikuid, kuid ükski vastanutest pole haridusteadlane.

Okk ise rõhutab, et "see ei kujuta endast laiahaardelist akadeemilist uurimust", sest arvestatav osa raportist on üksikisiku arvamus ja/või interpretatsioon. Seetõttu ei saa kõnesolevat raportit vaadelda eksperthinnanguna, veel vähem alusdokumendina riikliku strateegia koostamiseks. Okk toob välja hulga fundamentaalseid reformisoovitusi, mida ei toeta argumenteeritud põhjendused ega reaalsed andmed, ei otsene ega kaudne, lühi- ega pikaajaline sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs, seisab pöördumises.

Raport keskendub kõrgkoolide konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse küsimustele ning selle kohaselt on Eesti ülikoolide olemasolu või vajalikkus ühiskonnale seotud vaid nende positsiooni ja atraktiivsusega maailmaturul. Arvestamata jääb ülikooli roll meie ühiskonnas, keele ja kultuuri säilimisel. "Leiame, et üheks Eesti ülikoolide prioriteediks peab jääma kohustus anda võimalikult paljudele Eesti inimestele võimalikult hea haridus, mitte jõuda iga hinnaga maailma saja parima ülikooli hulka," seisab pöördumises.

Soovitus koondada kõrgkoolid Tallinna ja Tartusse vähendab Eesti äärealade noorte võimalusi saada kõrgharidust elukoha lähistel ning suurendab diskrimineerimist varalise seisukorra põhjal, soodustades ääremaastumist, vaesust ja mahajäämust. Riigis, kus neljandik leibkondadest elab vaesuse piiril, süvendaks see meede majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist kihistumist. Välja pakutud koolituslepingute süsteem paneks üliõpilasele senisest veelgi suurema rahalise vastutuse, ilma selgeid hüvesid vastu pakkumata, märgivad loomeliidud.

"Kõik Oki soovitused lähtuvad positsioonist, kus mõiste «ülikool» on allutatud mõistele «riigifirma». Tuletame meelde, et iga Eesti ülikool on seni olnud üheks ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse alustaladest, mis tegutseb avaliku hüve nimel, mitte vaid äriüksus, mille puhul ei ole tähtis, kes seal õpib. Eesti ülikoolid on ainsad terves maailmas, kel on kohustus ja vastutus tugevdada Eesti kultuuri kandepinda ja kasvatada rahvusliku andekuse ressurssi," leiavad loomeliidud.

Eesti Kultuuri Koda ja partnerid leiavad, et Oki raporti puhul on tegu mõtlemapaneva kirjutisega, kuid struktuurse probleemina on selles tajutav nii kultuuri- ja haridusvaldkonna kui ka ühiskonnateaduslike ekspertteadmiste nappus, samuti mitme strateegilise soovituse nõrk seos Eesti ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga. Küsimusi tekitab ka teadus- ja arendusnõukogu kui juhtiva ekspertorganisatsiooni isikkoosseisu kujunemise loogika.

"Leiame, et selleks, et väikesearvuline rahvas suudaks kasvatada maailmatasemel tipptegijaid, on vaja riiklikult suurendada rahvusliku andekuse ressurssi ja luua võimalikult paljudele õpihuvilistele juurdepääs kvaliteetsele kõrgharidusele. Kõrghariduse pelk haldusreform pigem vähendaks meie üldist konkurentsivõimet – kui ülikool jääb edaspidi vaid väiksema, rohkem kindlustatud ühiskonnaosa privileegiks, on küsitav, kas sellel saab enam olla meie ühiskonnas keskne, kultuuri säilitav ja edasiviiv roll," seisab pöördumises.

Avaldusele on alla kirjutanud Eesti Kultuuri Koda, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit,  Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Tantsukunstnike Liit, Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ning Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Laadimine...Laadimine...