"Mitmed katsed maailmas on näidanud, et kui tööpäeva lühendada, siis teevad inimesed kiiremini ja efektiivsemalt tööd," ütles Riigikogu keskfraktsiooni liige Oudekki Loone. "Nad teevad parema tempoga ära reaalse töö ning lähevad ja puhkavad kusagil mujal." 

Soome poliitikud arutavad sotsiaaldemokraadist ministri ettepaneku üle lühendada töönädalat ja tööpäeva. Pealinn uuris Eesti parlamendisaadikutelt ja ametiühingult, mida nemad niisugusest korraldusest arvaksid, arvamusi on seinas seina.

Soome sotsiaaldemokraadist liiklus- ja kommunikatsiooniminister Sanna Marin pakkus möödunud nädalal välja idee lühendada tööpäeva neljale tunnile ning töönädalat. Marini sõnul soovivad inimesed rohkem vaba aega muudeks tegevusteks ning lühem tööaeg oleks efektiivsem.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et tööpäeva lühendamine oleks populistlik ettevõtmine. “Mida see tööpäeva lühendamine meile annaks?” küsis Põlluaas. Ta ütles, et selle läbi väheneks inimeste palgad ja sissetulekud nagu ka ettevõtete tootlikkus. “Vaevalt, et see meie elatustaset kuidagi tõstaks, mina sellist asja küll ei toeta,” ütles parlamendi spiiker.

Keskfraktsiooni liige Oudekki Loone ütles, et tööpäeva ja -nädala lühendamise teemal on Eestis väga vähe arutatud, ent see on tõenäoliselt üks võimalusi tööviljakust parandada. “Mitmed katsed maailmas on näidanud, et kui tööpäeva lühendada, siis teevad inimesed kiiremini ja efektiivsemalt tööd,” ütles Loone, “nad teevad parema tempoga ära reaalse töö ning lähevad ja puhkavad kusagil mujal.”

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) tõdes, et kellele ei meeldiks lühem tööaeg, rohkem vabu päevi nädalas või koguni ilma tööta makstav palk? “Läbi aegade on erinevates riikides katsetatud erinevaid mudeleid nii tööaja kui ka rahaliste hüvitiste osas,” ütles Sester. Tema sõnul on proovitud on lühendatud töönädalat, lühendatud töötundide arvu päevas kuni kodanikupalga maksmiseni välja.

Eesti jälgib Soome katsetusi

Ametühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et Eestis on varemgi selliseid katsetusi tehtud. “Probleemiks on see, et kõiki töötajaid peaks võrdselt kohtlema, on töökohti, kus saab lühema tööpäevaga hakkama,” ütles Peterson, ta tõi näiteks toidupoe, mis eelistatult peaks avatud olema ajal, kui inimesed töölt tulevad.

Loone juhtis tähelepanu, et inimesed, kes teevad liiga pikalt järjest tööd, võtavad paratamatult pause, sest keegi ei jaksa järjest tööd teha. “Kindlasti sõltub see natuke tööst ka,” ütles Loone. Tema arvates ei peaks üleminek olema liiga järsk, näiteks kui lühendada tööpäeva kaheksalt tunnilt kuuele, oleks see kindlasti efektiivne. “Ühte päeva nädalas võiks vabamaks teha, sest inimesed tahavad iga päev perekonnaga olla, mitte ainult nädalavahetusel,” sõnas Loone. Tema sõnul kaaluks kõik, sest töötamine ja tööaeg huvitab ju kõiki, meie ühiskonnas seda väga tõsiselt, kui ametiühing sellise idee välja pakuks. “Ametiühingud on organisatsioon, mis on kõige rohkem töötajatega otsekontaktis,” ütles Loone.

“Soome katsetusi jälgime meie ka huviga,” ütles Peterson. Tema sõnul on ametiühingute puhul oluliseks tingimuseks, et tööaja lühendamine ei tohi kaasa tuua palga vähendamist. “Kui selline võimalus on olemas, siis me hea meelega kasutaksime seda,” tõdes Peterson, ja jätkas: “aga pigem on sellega keerulised lood.”

Riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et kindlasti nõuab selline ettepanek mõjude analüüsi nii majandusele, kui kogu ühiskonna toimimisele.

“Isiklikult tundub mulle, et Eesti ei ole veel valmis sellise ettepaneku tõsisemaks aruteluks, kuna oleme liiga lühikest aega toiminud tänases turumajanduslikus ühiskonnas ehk vara veel,” tõdes Laanet.

“Ideoloogiliselt on tihti tegemist klassikalise kala ja õnge pakkumisega, kus vasakpoolsete, peaasjalikult sotside juhtimisel kokkupandud valitsuste soov on rohkem kala anda (raha kohe kätte) ning parempoolsete soov on anda töötajatele rohkem võimalusi õnge näol,” kirjeldas Sester.

Eesti sotsid: töövõtja elu kvaliteetsemaks!

Riigikogu liige Katri Raik (SDE) ütles, et ettepanek iseenesest on ilus. “Noored sotsid on seda kunagi arutanud ja leidnud, et see on positiivne mõte, aga mina praegu ei oska öelda, kas Eesti inimene seda ootabki, kas see on meile hetkel kõige olulisem mõte,” rääkis Raik.

Sesteri sõnul on fakt see, et töötegemise meetodid on muutumas kogu maailmas. “Uute töövormide (freelancer’id, kodutöö, diginomaadid, platvormitöö jne) kasvutrend paneb riike tegutsema järjest paindlikumate töösuhete ja tööjõumaksude suunas,” ütles  Sester.

Ta rõhutas, et olla ettevõtte või riigina konkurentsis, tuleb üha rohkem panustada efektiivsuse ja tootlikkuse kasvule.

“Mina olen kasvanud läbi selle õpetuse, et õpi ja arene, tee tööd ja näe vaeva ning siis tuleb ka leib lauale. Täna ei ole Eesti nii rikas ja efektiivne, et lõpetada töötegemine või lühendada tööaega ja läbi selle jõuda järgi kõrgemalt arenenud ja rikkamatele Euroopa riikidele,” ütles Sester.

Kui ettevõtja tunneb tema sõnul, et tema töötsüklisse sobib paremini lühendatud tööaeg ja -nädal, siis kindlasti ei tohiks kätt ette sellele panna.

Raik ütles, et kaalumist tahab see idee ikka: et töö muutuks paindlikumaks ja inimesed saaksid kodus töötada, tööandjad võimaldavad praegu haiguspäevi, paindlik tööaeg ja töösse suhtumine on praegu väga moes.

“Pidevalt tõstetakse ju ka esile ettevõtteid, kes võimaldavad oma inimestele sportimist, tervisepäevi ja lasteüritusi,” ütles Raik ja kinnitas, et tema juhina on ise tundnud survet niimoodi käituda. “Mulle juhina oli see alguses suhteliselt harjumatu.” 

Raiki sõnul tekitab see, kui tööandja hoolib, tihtipeale paremat töörahu ja –õhkkonda kui väike palgatõus.

Raik kinnitas, et tema hinnangul peaks soomlaste ideest võtma selle osa, mis otseselt ei lühenda töönädalat, vaid teeb iga töövõtja elu kvaliteetsemaks ning tekitab tööandja vastu usaldust.