Lotman: viimaks on riik mõistnud, kui oluline on mere reostusvabana hoidmine

Eesti kui rannikuriigi õlireostustõrje võimekuse kitsaskohti on näidanud mitmed juhtumid, mil reostus on pääsenud meie ilusatesse supelrandadesse ja paikadesse, kus pesitsevad sajad linnud."Mul on hea meel, et ometi on hakatud ka riiklikul tasemel aru saama, et mere reostustõrjega peab märksa tõsisemalt tegelema kui siiani," kommenteeris Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman riigi otsust soetada reostusseirelennuk ja reostuskorjevõimekusega laev.

Pilt: Scanpix
Loodus Eesti

Lotman: viimaks on riik mõistnud, kui oluline on mere reostusvabana hoidmine

Ivo Karlep

Eesti kui rannikuriigi õlireostustõrje võimekuse kitsaskohti on näidanud mitmed juhtumid, mil reostus on pääsenud meie ilusatesse supelrandadesse ja paikadesse, kus pesitsevad sajad linnud."Mul on hea meel, et ometi on hakatud ka riiklikul tasemel aru saama, et mere reostustõrjega peab märksa tõsisemalt tegelema kui siiani," kommenteeris Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman riigi otsust soetada reostusseirelennuk ja reostuskorjevõimekusega laev.

Peamine põhjus, miks õli meie kauneid randu saastama pääseb, on see, et ei suudeta kohe kindlaks teha reostuse suurust ja asukohta. Aastaid on räägitud vajadusest anda merepäästjate käsutusse vajalik tehnika, et tekkinud reostusele kohe jälile saada ning see ära koristada veel enne, kui ta jõuab randa. Kahjuks on eelnevate valitsuste jaoks olnud tegu niivõrd tähtsusetu teemaga, et sellele pole mingit tähelepanu pööratud ja kogu Eesti randadesse uhutud nafta on pidanud sealt tasuta ära korjama sajad vabatahtlikud.

"Nii palju kui võimalik, tuleks merre voolanud nafta kokku koguda juba merel, mitte oodata, kuni lained selle kaldale loksutavad," ütles aastaid ise merereostuse likvideerimisele kaasa aidanud aktivist, praegune keskkonnaministeeriumi nõunik Agni Kaldma. "Selleks on vaja korralikku tõrjelaeva ja pidevat mereseiret. See aitaks õigel ajal kindlaks teha reostuse paiknemise ning säästaks meie rannikut," lisas ta.

Nüüd ongi merereostustõrjevõimekuse tõstmiseks otsustatud soetada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel reostusseirelennuk ja reostuskorjevõimekusega laev. Uue lennuki ja laeva maksumuseks on kokku 35 mln eurot, kolmveerand sellest rahast tuleb Euroopa Liidult. Kuna täpsemad üksikasjad veel nii laeva ja lennuki kohta vajavad veel selgitamist, siis ei osanud Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman täpsemalt kommenteerida, mida need meile edaspidistel aastatel reostustõrje tõhustamisel juurde annavad, kuid oli kindel, et tegemist on erakordselt hea uudisega. "Meie reostustõrjevõimekus on juba aastaid väga nigelal järjel ning igasugune uue tehnika kaasamine parandab ilma kahtluseta olukorda üsna palju. Seda sammu tuleb igati tervitada ning mul on hea meel, et ometi on hakatud ka riiklikul tasemel aru saama, et mere reostustõrjega peab märksa tõsisemalt tegelema kui siiani," ütles Lotman.

"Politsei- ja piirvalveameti käsutusse minev uus soetatav patrull-laev tõstab oluliselt reostustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekust, reageerimiskiirust ja ka reageerimisulatust ennekõike Eesti mere- ja rannikualal," selgitas PPA pressiesindaja Maria Gonjak.

Laev varustatakse kaasaegse tehnikaga ning on oluliselt võimekam kui seni tõrjet teha aitavad alused. "See laev on võimeline ühe ööpäeva jooksul reostusest puhastama 0,6 ruutkilomeetrise pindala, samuti on tal võimekus võtta peale kuni 100 hädasolijat."

Lennuki ülesandeks jäävad eelkõige merekeskkonna seirelennud, mille käigus jälgitakse ühtlasi ka piirivalvele huvi pakkuvaid liikumisi merel. Samuti saab silma peal hoida võimalikel ebaseaduslikel toimetamistel kaitsealuste laevavrakkide juures. Vajadusel toetatakse ka politseioperatsioone.

"Uus laev ja lennuk võimaldavad paremini teha koostööd Soome piirivalvega, millel on juba üsna pikk traditsioon," lisas Gonjak.

 

Laadimine...Laadimine...