Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhti kahtlustatakse soodustuskelmuses

Prokuratuur kahtlustab Eestisse mitmeid hooldekodusid rajanud Vambola Sipelgat soodustuskelmuse toimepanemises, mis seab ohtu Võisiku hooldekodu elanikele uute kodude tähtajaks valmimise.

Pilt: Scanpix

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhti kahtlustatakse soodustuskelmuses

Prokuratuur kahtlustab Eestisse mitmeid hooldekodusid rajanud Vambola Sipelgat soodustuskelmuse toimepanemises, mis seab ohtu Võisiku hooldekodu elanikele uute kodude tähtajaks valmimise.

Kahtlustus on lisaks Sipelgale esitatud veel kahele inimesele, kelle nimesid ei avalikustata, ja see puudutab investeeringutoetuse taotlustega seonduvat, vahenads BNS Maalehte.

"Kuna läbi on viidud alles esimesed ülekuulamised, ei ole uurimise huvidest lähtuvalt võimalik rääkida veel konkreetsetest rahasummadest,” ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse aktsiaseltsile eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ligemale 6,45 miljonit eurot, et ehitada Jõgevamaal asuvas Võisiku Kodus elavale 240-le psüühilise erivajadusega elanikule uued mugavamad eluasemed mitmes Eesti paigas.

Rahandusministeerium on maksnud Vambola Sipelga juhitavale keskusele toetusrahast välja kümnendiku – 646 018 eurot. Esimesed majad – kaks Harjumaal Kosel ja üks Tartumaal Rahingel – peavad valmis saama juba tuleva aasta 1. aprilliks. Prokuratuuri uurimise tõttu on see tähtaeg küsimärgi all, sest rahandusministeerium on peatanud edasiste summade väljamaksmise.

“Mulle pannakse süüks, et me pole omaosalust tasunud, aga meil on selle maksmise kohta kõik dokumendid olemas, kõik riigihanked ja maksed on tehtud korrektselt,” ütles Sipelgas, kes on uurimise ajaks hooldekeskuse juhi kohalt taandanud. Sipelga sõnul võeti omaosaluse tasumiseks pangast laenu.

Ringkonnaprokuröri sõnul on kahtlustuse järgi toetuse saamiseks esitatud rahandusministeeriumile valeandmeid ja loodud fiktiivsete tehingute ring.

“Kriminaalmenetluses kogutud materjalide järgi ei ole tegelikkuses nõutud mahus investeeringut tehtud. Näilike tehingute ja fiktiivsetele lepingutele tuginevate pangaülekannetega on tekitatud rahandusministeeriumile valearusaam, et toetuse taotlemiseks vajalikud omaosalustasud on makstud,” ütles Püss, lisades, et niivõrd tõsist kahtlustust ei esita õiguskaitseasutused kergekäeliselt, vaid sellele on eelnenud aktiivne tõendite kogumine ja analüüs.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi endise juhi Vambola Sipelga kommentaar:

"Kahtlustuse kohta võin niipalju öelda, et üheski sendis riigi raha omastamises või kasu saamises mind ei kahtlustata ning kogu kahtlustus puudutab Võisiku kodu projekti omaosaluse tasumisega seonduvaid tehinguid, suurusjärgus 100 000 eurot. Ma olen veendunud, et kõik Võisiku kodu projekti käigus seni tehtu on korrektne ning midagi valesti ma teinud ei ole. Et mitte häirida Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ASi igapäevatööd, taandasin end uurimise ajaks ettevõtte  juhatuse liikme kohalt. Uueks juhatuse liikmeks sai 15. novembril Ülo Tulik.

Esitatud kahtlustus ei hõlma kogu Võisiku kodu projekti, vaid üksnes ühe väikest osa sellest. Samas Rahandusministeerium otsustas peatada projekti kõik maksed, kuigi ministeeriumi lepingupartnerit Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ASi mitte keegi ei kahtlusta.

 

Rahandusministeeriumi amentikud on millegipärast tähelepanuta jätnud avaliku huvi, mida maksete peatamise otsustusega  kahjustatakse. Nimelt teeb maksete peatamise otsus võimatuks Võisiku kodu projekti lõpuleviimiseks, kuivõrd Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ASil puudub selleks iseseisvalt varaline võimekus.

 

Võisiku kodu projekti katkemisega kahjustatakse väga oluliselt avalikke huvisid. Projekti kohaselt peab Hooldekeskus rajama kaasaegsed 30-kohalised peremajad 240-le ööpäevaringsele teenusele jäävale inimesele, kes paigutatakse rajatavatesse kaheksasse iseseisvasse peremajasse.  Seitse maja rajatakse erinevatesse vallakeskustesse ning üks Tartust 3 km kaugusel asuvasse Rahinge külla. Valitud asukohtades on kas kohapeal või ühistranspordi abil kättesaadavad kõik olulised avalikud teenused. Samuti on loodud eeldused ning võimalused erivajadusega inimeste aktiveerimiseks ning sisenemiseks tööturule.

Antud asukohtadesse loodavate peremajade sihtrühmaks on suurema toetusvajadusega ööpäevaringsel teenusel olevad psüühilise erivajadusega inimesed. Nende uute peremajade valmimisel luuakse Eesti eri paigus ka kokku ligi 100 uut töökohta.

 

Minu hinnangul ei ole Rahandusministeerium arvestanud otsustuse tegemisel saabuva tagajärjega ega kaalunud kasutatud meetme - maksete täielik peatamine - proportsionaalsust väidetava võimaliku rikkumisega.

Ühtlasi ei nähtu ministeeriumi otsusest, et viidatud meede on kõigi huvisid, kirjeldatud olulisi asjaolusid ning tagajärge arvesse võttes kõige ratsionaalsem lahendus.

 

Me kindlasti vaidlustame Rahandsministeeriumi otsuse maksed täielikult peatada. Loodan väga, et ministeerium teeb Võisiku kodu porjekti osas tõesti kaalutletud otsuse, kuulates ära erinevad osapooled ja lähtudes avalikest huvidest."

Laadimine...Laadimine...