Luteri kirik otsib pagulastele elukohti

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) pakub valitsusele partnerlust pagulaste vastuvõtmisel, kristlased on valmis avama ka oma koduuksed.

Pilt: Scanpix

Luteri kirik otsib pagulastele elukohti

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) pakub valitsusele partnerlust pagulaste vastuvõtmisel, kristlased on valmis avama ka oma koduuksed.

"See ei puuduta EELK-d üksi, vaid kõiki Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikuid. Igale kristlasele on see aga ligimesearmastuse hindamise koht," ütles EELK vikaarõpetaja, konsistooriumi rahvusvaheliste suhete komisjoni liige Kristel Engman Lääne Elule.

Esialgu püütakse välja selgitada koguduste võimekus: kas kogudused, koguduseliikmed või pered on nõus abistama pagulasi, neid majutama, andma tööd ja muud sellist. Kas, kuidas ja mil määral võiks pagulasi hakata abistama Lääne praostkonna 16 kogudust, pole esialgu teada.

"Sügis toob selgust," ütles pagulasküsimuse kohta Lääne praost Leevi Reinaru. Tema sõnul pole praostkonna tasandil seni tulnud täpsemat teavet pagulaste abistamise kohta, küll aga on kirikuvalitsus huvi tundnud, kas praostkonnas oleks ruume, kuhu pagulasi majutada.

"Praegu ma konkreetset kohta öelda ei oska, aga kindlasti tuleb abistamiseks teha, mis võimalik. Valikut pole. Ei saa öelda, et meie vastu ei võta. Kiriku seisukoht on, et pagulasi tuleb abistada, puhtinimlikult ka," ütles Reinaru Lääne Elule.

Reinaru sõnul – kui see tuleb päevakorda – hakkavad kogudused pagulasi abistama koostöös riigi ja kohaliku omavalitsusega. "Kogudus üksi ei saa midagi ära teha. Ei piisa ju ainult elamispinnast," nentis Reinaru.

Kristel Engmani sõnul on koguduste võimalused erinevad. "Kõrvale ei saa jätta ka kohaliku kogukonna valmisolekut pagulasi vastu võtta," märkis Engman.

Engmani isiklik seisukoht on, et kirikul peaks pagulaste vastuvõtmisel olema pigem riiki toetav roll. "Kui omavalitsused otsustavad pagulasi vastu võtta, siis saaks kirik abiks olla ühiskonda sulandamisel, kaasates neid koguduse tegemistesse, pakkuda võimalust luua isiklikke kontakte,vajadusel ja võimalusel anda ka ainelist abi," ütles Engman.

Tema sõnul saavad ja oskavad kirikud kõige paremini aidata ikkagi kristlastest pagulasi. "Samas olen veendunud, et lähtuvalt usulisest kuuluvusest ei jäta kirik ühtegi abivajajat kõrvale," ütles Engman.

EELK piiskop Tiit Salumäe ütles, et pagulaste vastuvõtmine on ootamatu olukorra lahendamine. "Selles ei ole midagi planeeritavat. Mida me saame teha, on mõelda, et see võib juhtuda."

"Nagu tõdeti ka piiskopliku nõukogu teemakohasel istungil 3. juulil, on kirikule loomulik näha sisserändajais ja sõjapõgenikes oma vendi ja õdesid, keda tuleb aidata," ütles Engman.

Tema sõnul pole EELK tegevus pagulaste küsimuses midagi harukordset: pagulaste vastuvõtmisesse on kaasatud kirikud ka teistes riikides. "EELK-st mitu korda väiksem Leedu luteri kirik on võtnud endale kohustuse hoolitseda 40 Süüriast pärit kristlase eest," ütles Engman.

Laadimine...Laadimine...