Maatüki omanik sulgeb ligipääsu Kalaranna rannale

Kalaranna kinnistu omanik piirab inimeste ligipääsu mereäärsele maatükile, põhjendades seda sadama rajamisega.

Pilt: Scanpix

Maatüki omanik sulgeb ligipääsu Kalaranna rannale

Kalaranna kinnistu omanik piirab inimeste ligipääsu mereäärsele maatükile, põhjendades seda sadama rajamisega.

Neljapäeval pandi püsti esimesed aiapostid, aed hakkab piirama inimeste ligipääsu Kalarannale. Tegemist on pisut üle kuue hektari suuruse kinnistuga Põhja-Tallinnas, mis kuulub ettevõttele Pro Kapital. Kinnistu ühes nurgas asub Kalasadam, kust väljuvad laevad Aegnale ja Naissaarele. Teisel pool on tükk liivaranda, kus kohalikud on harjunud ujuma ja jalutama, vahendas BNS Eesti Päevalehte.

"See armastatud rand on tegelikult eramaa ja meil on õigus selle maa tuleviku saatuse üle otsustada," ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Erki Korp märkis, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses ja alles tulevane planeering kehtestab selle. "Praegu ju skvotitakse eramaad, mis on alati olnud tööstusliku otstarbega kinnine ala," lisas ta.

Leht märgib, et ala sadamaks nimetamine annab Pro Kapitalile õiguse rand täielikult sulgeda. Kohalikul omavalitsusel on seaduslik kohustus tagada avalik juurdepääs veekogude rannajoonele, aga sadamaregistris olevate alade kohta see ei kehti ja ametlikult on kogu krunt sadam.

"AS Pro Kapital Eesti ei oma õigusaktidest tulenevalt seega mistahes kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu," seisab Remmelkoori kirjas Tallinna linnale. Linnaplaneerimise amet vastas Pro Kapitalile, et aiaga võiks piirata selle osa territooriumist, mis on vajalik sadama teenuste osutamiseks. Ühtlasi jäetakse lahtiseks, milline ala sadama tegutsemiseks vajalik ei ole.

Leht märgib, et aasta alguses esitas Põhja-Tallinna linnaosa valitsus seisukoha, et Kalaranna rannale tuleb tagada ligipääs. "Kõnealune maa-ala ei ole käsitletav ka sadamana veeseaduse tähenduses, sest sellel puudub sadama ülevalpidamiseks vajalik taristu. Samuti pole rand märgitud Kalasadama osaks sadamaregistri kaardi­rakenduses," seisab toonases kirjas.

Maa-ala piirdeaiaga ümbritsemiseks on vaja linnalt nõusolekut, seda aga ainult juhul, kui kaevetööd ulatuvad sügavamale kui 30 sentimeetrit. Leht kirjutab, et Kalaranda piirava aia postid pannakse madalatesse aukudesse, mille jaoks kooskõlastust polnud vaja.

Remmelkoor põhjendas ranna varajast sulgemist sooviga hoida vastvalminud Kalaranna tee ümbrus korras. "Põhiprioriteet on eraldada praegune kõnnumaa ja võsa rajatavast teest. Meie kanname vastutust selle eest, kui keegi sealt ootamatult tee peale välja astub," ütles ta.

Mereranna täieliku sulgemise kohta pole Remmelkoori sõnul siiski veel otsust tehtud. Rand jääb ilmselt suletuks, kuni valmib Kalaranna kvartal.

Detailplaneeringu kohaselt tuleb loodavale promenaadile ranna lauge kokkupuude veega. "Sinna ei tule järsk kaldakindlustus. Jalgupidi saab ka vette minna," sõnas Remmelkoor. Arhitektuurikonkursi raames planeeritav rannapromenaad läheb tema kinnitusel palju suuremas ulatuses avalikku kasutusse, kui kohustuslik oleks.

Remmelkoor lubas töödega pihta hakata järgmisel päeval pärast detailplaneeringu kehtestamist. Praegu on detailplaneering avalikul väljapanekul – juba kolmandat korda kümne aasta jooksul.

Laadimine...Laadimine...