Madise kritiseeris ülemäärast seadusloomet

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris oma aastaülevaates seaduste pidevat muutmist ja regulatsioonide juurdetootmist, mis tema hinnangul on sageli ebavajalik ja kulukas.

Pilt: Scanpix

Madise kritiseeris ülemäärast seadusloomet

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris oma aastaülevaates seaduste pidevat muutmist ja regulatsioonide juurdetootmist, mis tema hinnangul on sageli ebavajalik ja kulukas.

"Kümne aastaga on tehtud Eesti õiguskorrale palju kahju," vahendas BNS Madise aastaülevaadet. "Õiguskorras on tulemus see, millele juhtisid 2017. aasta kohtunike täiskogul tähelepanu kõikide Riigikohtu kolleegiumide esimehed, üks neist eriti heas sõnastuses: ülemäärane, viletsa kvaliteediga, kohati suisa koleeriline õigusloome," lisas ta samas.

"Nutikas riik ei tee seadust tegemise pärast, isegi kui selleks on niinimetatud euroraha," rõhutas õiguskantsler. "Eestis käib juba aastaid kaks vastassuunalist õigusloomekampaaniat. Neist ühe eesmärk on enamik seadusi ümber kirjutada - tuntud ka selliste nimetuste all nagu „parema õigusloome arendamine“, „kodifitseerimine“ ja muu selline - ja teise eesmärk uued seadused võimalusel tegemata jätta ehk „vähem õigusloomet“."

"Aastate vältel on seesuguse õigusloomevabriku tööshoidmisele kulunud üle kahe ja poole miljoni euro ning lähiaastail kulub veel, paraku sageli kasuliku ja vajaliku tulemuseta," märkis Madise.

"Mõnel juhul on nn revisjon kasuks tulnud - näiteks karistusõiguses, ent enamik näiteid on kas vastuolulised või lausa negatiivsed - näiteks majandushaldus- ja sotsiaalkoodeksid, intellektuaalomandi ja väärteomenetluse seadustikud," selgitas ta.

"Kui seadus kirjutatakse ümber sisulise vajaduseta, tehakse sellega kahju. Uus sõnastus ja uued paragrahvid tuleb selgeks õppida nii ametnikel ja kohtunikel kui ka seaduse mõjualas olevail ühiskonnaliikmeil. See tähendab koolitusraha ja koolitusele kulunud töötunde, vigu ja kohtuvaidlusi," loetles õiguskantsler.

"Võib-olla võeti peaaegu kogu õiguskorra ümberkirjutamine ette napi õigusfilosoofilise tunnetuse alusel. Vaevalt et kõik üksnes käeulatuses olevale rahale mõtlesid. Küllap mõned ka siiralt usuvad, et seaduste ümber-, kokku- ja lahkukirjutamine muudab midagi paremaks. Loodetavasti polnud enamuses ka need, kes alateadlikult või teadlikult sedalaadi asendustegevusega päris töö tegemisest pääseda lootsid," kirjutas Madise oma aastaülevaates.

"Sisulise, inimeste elu parandava eesmärgita koodeksite treimine röövib tihtipeale ametnike aja, mis peaks kuluma päris probleemide märkamisele, nende põhjuste tuvastamisele ja lahenduste leidmisele," jätkas õiguskantsler. "Valitsemisala probleemidele tellitakse juriidiline lahendus sageli erasektorist, vaatamata sellele, et ministeeriumis on tööl nii valdkonnaspetsialistid kui ka juristid. Niisiis: kvalifitseeritud ametnikud on liialt tihti sisulise mõtte ja tulemuseta asendustegevusega üle koormatud, Eesti inimeste päris probleemide lahendamiseks vajalikud seadused liiguvad aga teosammul või jäävad hoopis tegemata," leidis ta.

Madise esines teisipäeval riigikogu istungil aastaettekandega õiguskantsleri tegevusest 2016 aasta 1. septembrist 2017 aasta 31. augustini. Aastaülevaate avaldas ta oma kodulehel.

Laadimine...Laadimine...