Mahetoit jõuab pealinna lasteaedadesse ja koolidesse

"Miks mitte pakkuda lastele rohkem mahetoitu? Tallinnas oleme seda ka lasteaedades proovinud," ütles Tallinnna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Laps tahab, et toit oleks maitsev. Meie lastevanematena tahame, et toit oleks ka tervislik. Just sellele oleme viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud."

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Eesti

Mahetoit jõuab pealinna lasteaedadesse ja koolidesse

Lisa Gabriela Metsala

"Miks mitte pakkuda lastele rohkem mahetoitu? Tallinnas oleme seda ka lasteaedades proovinud," ütles Tallinnna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Laps tahab, et toit oleks maitsev. Meie lastevanematena tahame, et toit oleks ka tervislik. Just sellele oleme viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud."

Belobrovtsevi sõnul on oluline tuua haridustoitlustusse sisse keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted. "Koolid ja lasteaiad ei taha midagi enneolematut ega üleloomulikku," ütles abilinnapea.

Belobrovtsevi sõnul saab Tallinn olla uhke oma koolide ja lasteaedade tasuta toitlustuse üle. "Saame olla selles osas teistele omavalitsustele eeskujuks," rääkis abilinnapea. "Päeva lõpus on meie kõigi ühine eesmärk teha nii, et lastele pakutav toit nii lasteaias kui ka koolis oleks kvaliteetne, mitmekesine, maitsev. On omamoodi väljakutse saavutada seda mõistliku hinna eest," kõneles ta. Abilinnapea sõnul on on soe toit lasteaias ja eriti koolis märkimisväärse tähendusega. "Me kõik teame, et on piisavalt palju lapsi, kelle jaoks see soe lõuna on ainsaks soojaks toiduks päevas, me tihti räägime ja kuuleme sellest. Ja ikka tahaks, et see oleks kvaliteetne ja mitmekesine toit," ütles Belobrovtsev.

Mahetooraine on kallim

Baltic Restaurants Estonia (BRE) tegevdirektori Aaro Lode sõnul liigub BRE järjepidevalt edasi mahe kasutamise suunas. "Küsimus on pigem kohalikele omavalitsustele (KOV), et millised on nende tulevikuplaanid. Kui puudub tellimus, siis puudub ka pakkumine. Seega kui hangetes mahe kasutamist ei nõuta, siis ei tule ka ettevõtted sellega kaasa," sõnas ta.

Lode rääkis, et Eestis on küll mahetootjaid, kuid on kaheldav, kas nad suudaksid kogu Eesti koolide vajaduse katta.  "Mahetooraine on mitte mahe toorainest alati kallim. Paljuski on see ka turu nõudluse ja pakkumise teema. Kui ootamatult peaks nõudlus väga kõrgeks kasvama, aga pakkujaid on vähe, siis saab vahe olema suurem," ütles ta.

Õpilased peavad mahetoidu teemat oluliseks

Lode sõnul peaks riik või KOV toetama mahepõllundust, et maheturg kasvada saaks. "Kui KOV või riik ei soovi maksta mahetooraine kasvatamise eest, siis võiks luua analoogse süsteemi PRIA piima või puuvilja süsteemile, kus hüvitatakse siiski reaalselt tarbitud kogused. See motiveeriks nii põllumeest kasvatama kui ka operaatorit kasutama," toob ta alternatiivi.

Veel tõi Lode välja, et BRE on mitmes toidugrupis maheda kasutamisele üle läinud, kuid see ei pruugi olla jätkusuutlik. "Olukorras, kus toidupäeva raha ei ole mitu aastat muutunud, samas tööjõukulud ja ka toorainehinnad kasvanud, saab selle liini jätkamine meie jaoks väga keeruline," rääkis ta. Lisaks teeb tema sõnul asja keeruliseks praegune kriis, mis otseselt mõjutab toitlustusettevõtteid: peale kriisi on ettevõtete jaoks olulisem ellu jäämine kui mahetoote kasutamine.

Tallinna Saksa gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu tõi välja, et mahekaupa on koolidesse tuua kergem, kui kooli toitlustajal on sarnased keskkonnasäästlikud eesmärgid ja on valmis koostööd tegema. Tema sõnul peavad õpilased ja koolid teemat oluliseks, seega see võiks leida rohkem tähelepanu ja väärtustamist ka omavalitsuste agendas ja hangete koostamisel.

Põhjamaad eeskujuks

Eestis mahetoiduteemat edendades oleks mõistlik toetuda Põhjamaade kogemusele. Ka veebiseminari üks peaesinejaid Anna Post Göteborgi ülikoolist rõhutas strateegilise lähenemise olulisust, mis eeldab, et keskkonnahoidliku toitlustuse, sh mahetoidu eesmärgid ja tegevused oleks integreeritud selgelt nii riiklikesse kui omavalitsuste arengudokumentidesse.

Mahepõllunduse koostöökogu juhatuse liikme Merit Kikke sõnul on kaks varianti, kuidas  mahetooraine kasutust tõsta. On kiirem ja kallim variant, kus tavatooraine asendatakse mahetoorainega, ja aeglasem ja odavam variant, kus kohaldatakse menüüsid vastavalt hooajalisele kaubale, koolitatakse ja motiveeritakse kokkasid ning kaasatakse lapsi toidu tegemisse. Kopenhaageni näitel on viimane variant vägagi tehtav ja edukas.

Taanis on olnud suur huvi mahetoidu vastu juba pikalt, ning hetkel on nad maailmas mahetoidu jaemüügi osas esirinnas – mahetoit moodustab seal kogu jaemüügist tervelt 13%. Pealinnas Kopenhaagenis on praeguseks avaliku sektori toitlustuses 90% mahetoit. Selle eesmärgi nimel hakati töötama juba 2001. aastal ning teekond praegusesse seisu on olnud pikk, aga viljakas.

Kopenhaagenis on 450 lasteaeda ja üle 50 kooli, mille toit on 95% ulatuses mahe. Sealhulgas on ka nn toidukoolid, kus valmistatakse kogu toit kohapeal (k.a nt leib ja muud pagaritooted). Üks sellistest koolidest on nt Kalvebod Fælled Skole, kus toiduga seonduv on integreeritud erinevatesse tundidesse. Iga päev on 4-6 õpilast kooli köögis abiks, aidates toitu valmistada ja serveerida ning tutvustades toitu teistele lastele. Koolis on oluline ka toidu raiskamise vähendamine – kogu taldrikule tõstetud toit tuleb ära süüa ja klassid võistlevad omavahel, kes kõige vähem toitu ära viskab.

Kodumaal ära proovitud: Rõuge kool

Mullu jaanuaris piloteeris Rõuge koolis projekt, mille raames integreeriti mahetooteid kooli menüüsse 19% ulatuses. Idee sündis alusel, et kuigi Võrumaal tegeletakse palju mahepõllundusega, läheb kõik toodang mujale ja sooviti hakata kasutama kohalikku toorainet. Leiti, et 50 sendi lisamisega lapse kohta kuus saab koolitoidu muuta 20-25% mahedaks, ning seda ka tehti. Menüüsse integreeriti edukalt Rõuge vallast pärit mahemuna ja -kartul ning eestimaine kaerahelves. Praeguseks on kool saavutanud hea koostöö kohalike tootjatega ning hetkel püüdleb ta 30% mahetooraine kasutuse suunas.

Rõuge kooli juhatuse liikme Britt Vahteri sõnul oli koolikokkadel kõige olulisem roll mahekaubale üleminekus. Kuna just kokad on need, kes tegelevad menüüde koostamise ja teistsuguse tooraine integreerimisega, on ülioluline hoida kokkade moraali kõrgel. 

Veebiseminaril "Haridusasutuste toitlustamise jätkusuutlikkus muutuvas ajas" arutleti kooli- ja lasteaiatoidu üle. Seminar toimus projekti "StratKIT – Innovatiivsed strateegiad avaliku sektori toitlustuses: jätkusuutlike hangete abivahend Läänemere piirkonnas" raames. 

Veebiseminari korraldas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koostöös Tallinna linna ja Baltic Restaurants Estonia AS-ga 8. mail.

Projekti kohta on võimalik lugeda siit.

Laadimine...Laadimine...